Višnu surm

Manil Suri romaan „Višnu surm“ algab olukorraga, kus Mumbai kortermaja trepikojas lamab vananev Višnu – vaikne, tagasihoidlik mees, kelle olemasolu on majaelanike jaoks olnud nii iseenesestmõistetav, et tema ootamatu haigestumine tekitab rohkem segadust kui kaastunnet. Višnu suutmatus liigutada ja suhelda toob esile naabrite omavahelised pinged, varjatud kibestumise ja ühiskondlikud kihistused. Nii muutub väike elamu korrus korruse järel India ühiskonna mikrokosmoseks, kus klassierinevused, religioossed vastandused ja isiklikud ambitsioonid põimuvad vaikselt ühe sureva mehe ümber.

Suri põimib oma jutustuses argireaalsuse ja vaimse tasandi, lastes Višnul rännata teadvuse ja alateadvuse piiril. Mehe sees kerkivad mälestused, unenäod ja spirituaalsed kujutelmad, mis on kantud hinduismi sümbolitest ja uskumustest. Kas Višnu on tõesti lihtsalt vanaldane mees või on ta midagi enamat – võib-olla isegi jumalik kehastus? See ambivalentsus võimaldab autoril luua tähendusterohke kihi, milles elu ja surm, argipäev ja pühadus sulanduvad. Kortermaja elanikud, olgu nad siis vaevu toimetulevad või enesekeskselt kalkuleerivad, kehastavad eri viise, kuidas inimesed suhestuvad kannatuse ja kaasinimesega.

Manil Suri on Ameerika kirjanik ja matemaatik India päritolu, kelle debüütromaan „Višnu surm“ pälvis ilmudes rahvusvahelist tunnustust. Tema kirjutamisstiil ühendab realistliku detailitäpsuse ja filosoofilise sügavuse, luues narratiive, mis käsitlevad identiteeti, usku ja inimsuhteid. Romaan kuulub triloogiasse, mille iga osa on inspireeritud ühe India jumaluse nimest ning keskendub erinevale elu aspektile. „Višnu surm“ on neist esimene ning toob esile Suri võime mõtestada väikest ja isiklikku laiemas kultuurilises ja eksistentsiaalses plaanis.