Minu elu hetked

Ta ei küsinud kordagi, kuidas ma hakkama saan. Seitseteist aastat hiljem oli ta nõus lapse enda omaks tunnistama. Miks? Tema lihtsalt lülitab mu oma elust välja, temale tähendab midagi mu tütar, aga mina, kes ma selle tütre sünnitasin ja üles kasvatasin, ei tähenda midagi. See ongi see, millest ma aru ei saa. Ta võiks seda vähemalt väärtustada. Muidugi ei öelnud ma talle, et ootan tema last. Ta oleks kindlasti käskinud mul lapsest lahti saada. Aga see ei tulnud mulle mitte mõttessegi. Armastasin oma last esimesest hetkest peale, kui teada sain, et ta olemas on. Ma tahtsin ennast ja teda säästa igasugustest kahtlustest ja lahkhelidest, rahutustest ja hirmudest. Niigi oli üsna raske üksipäini teda armastada ja tema siia maailma tulekut oodata. Vahel valasin ikka pisaraid padjasse, sest perekonna mõttes olen ma konservatiivne, olen alati unistanud harmoonilisest ideaalist: mees, naine ja lapsed. .. Mida mulle iial osaks ei saa…
Näitleja ja teoloog Malle Pärn mõtiskleb oma eluraamatus "Minu elu hetked" inimeseksolemise võimalustest, valudest ja rõõmudest, laseb lugejal piiluda ka mõne saladuse kattevarju taha. Ta ei näe maailma mustvalgena, vaid rikkalikult mitmekihilisen. Tähelepaneliku inimesena on tal silma ümbritseva eripära märkamiseks ning luuletajana oskus nähtut-tuntut kujundlikult ja isikupäraselt edasi anda. Autori enda elukäigule lisaks kohtub lugeja tema silme läbi nii mõnegi tuntud isikuga, saab osa üksikema valudest ning laiendab silmaringi paljude esseistlike mõtisklustega.