Klim Samgini elu 3. osa. Nelikümmend aastat. 1925-1936

„Klim Samgini elu“ kolmas osa, alapealkirjaga „Nelikümmend aastat“, jätkab Maksim Gorki monumentaalset romaanisarja, mille keskmes on vene intelligendi kujunemislugu läbi keisririigi viimaste aastakümnete ja revolutsiooniliste murrangute. Antud köide hõlmab perioodi, mil peategelane Klim Samgin on jõudnud oma elu neljakümnendatesse eluaastatesse, seistes silmitsi mitte ainult isikliku küpsuse, vaid ka süveneva sisemise kriisiga. Ajalooline taust on tormiline – Esimene maailmasõda, revolutsiooni eelaimused, ühiskondlikud pingeid ja ideoloogilised vastasseisud. Kõik see kujundab peategelase vaateid, kuid mitte alati teadlikkuse või aktiivse tegutsemise kaudu, vaid tihti passiivsuse, enesevaatluse ja sisemise rahulolematuse kaudu.

Gorki kujutab Samginit kui peeglit, milles peegelduvad vene ühiskonna intellektuaalsed ja ideelised kõikumised. Tegelase mõtteelu on tihedalt seotud oma ajastu ideoloogiliste suundadega, kuid samas ei suuda ta kunagi täielikult ühegi poolega samastuda. Samgini skeptitsism, distantseeritus ja enesekesksus viitavad laiemale kriisile, milles intelligents ei leia kohta kiiresti muutuvas maailmas. Kolmas osa süvendab romaani eksistentsiaalset tooni – küsimus, millele Gorki pidevalt vihjab, on, kas Samgin üldse suudab muutuda või jääb ta igaveseks kõhklejaks, vaatlejaks ja sisemise rahutuse kandjaks. Romaani narratiiv liigub tihedas koes – tegelaste rohkuse, sündmuste detailsuse ja poliitiliste arutelude kaudu avaneb suur pilt ühiskonnast, mis on murdumise äärel.

Maksim Gorki (1868–1936) oli silmapaistev vene kirjanik ja ühiskonnategelane, kelle looming on tihedalt seotud 20. sajandi alguse Venemaa poliitiliste ja kultuuriliste muutustega. „Klim Samgini elu“ oli tema elu lõpuaastate suurprojekt, milles ta püüdis jäädvustada terve ajastu vaimu läbi ühe inimese vaatenurga. Erinevalt varasemast sotsiaalsest realismist on see romaan ideeliselt keerukam, mitmekihilisem ja kahtlevam. Kolmas osa, nagu kogu sari, näitab Gorki püüdu mõtestada revolutsioonieelse Venemaa intellektuaalset palet, jättes lugejale nii ajaloolise ülevaate kui ka psühholoogiliselt tiheda karakteriuurimuse.