Artikleid ja sõnavõtte 1896-1936

„Artikleid ja sõnavõtte 1896–1936“ koondab Maksim Gorki ühiskondlikke ja kirjanduslikke kirjutisi, mis ulatuvad tema varasest tegevusest 19. sajandi lõpul kuni viimaste eluaastateni Nõukogude Liidus. Kogumik esitab valiku esseid, kõnesid ja artikleid, milles Gorki käsitleb kirjanduse rolli ühiskonnas, kirjaniku vastutust, töölisklassi olukorda, revolutsiooni tähendust ning kultuurilise arengu suundi. Neis tekstides põimuvad poliitilised vaated ja esteetilised arusaamad, mille kaudu avaldub Gorki kui ideoloogilise mõjutaja ning kirjandusliku suunamudija roll Venemaa 20. sajandi alguse murrangulistel aastatel.

Paljud kirjutised on suunatud publitsistlikult – need vastavad ajakohastele sündmustele või arutlevad konkreetsete probleemide üle, nagu tsensuur, rahvaharidus, intellektuaalide roll või tööliskirjanduse areng. Samas on mitmed tekstid olemuselt üldistavad, käsitledes kirjandust kui vahendit inimese kujundamisel ja rahva vaimses kasvatuses. Gorki seisab kogu selle perioodi jooksul tugevalt ideelise kirjanduse eest, mis peab kandma sotsiaalset sõnumit ning aitama ehitada uut ühiskonda. Kogumiku lõpuosa tekstid kajastavad juba sotsialistliku realismi kui ametliku kirjandussuuna tõusmist ja Gorki rolli selle kujundamises.

Maksim Gorki (1868–1936) oli vene kirjanik, esseist ja ühiskonnategelane, kelle mõju ulatus kaugele kirjandusest väljapoole. Ta oli aktiivne nii revolutsioonilise mõtte levitajana kui hiljem ka Nõukogude kultuuripoliitika kujundajana. Gorki tööde põhiteemadeks on ühiskondlik ebaõiglus, inimese väärikus ja vaimne eneseteostus. Tema esseistika peegeldab sama kirglikkust ja veendumust, mis iseloomustavad tema ilukirjandust. Kogumik „Artikleid ja sõnavõtte 1896–1936“ annab sisuka ja ajastutruu ülevaate Gorki maailmavaatest, tema poliitilisest arengust ja mõtlemislaadi muutumisest enam kui neljakümne aasta vältel.