Mesilaste ajalugu

Maja Lunde romaan „Mesilaste ajalugu“ põimib kolme ajajoone ja kolme erineva tegelase eluloo, luues sügavalt mõtlemapaneva narratiivi inimeste ja looduse seostest. Teose tegevus toimub vaheldumisi 1852. aasta Inglismaal, 2007. aasta Ameerika Ühendriikides ja 2098. aasta Hiinas. Kõik kolm liini on seotud mesilastega – nende uurimise, kadumise ja mõju kaudu inimkonnale. William on loodusteadlane, kes püüab 19. sajandil välja töötada uudset tarutüüpi; George on kaasaegne mesinik, kes seisab silmitsi putukate salapärase hääbumisega; Tao aga elab tulevikus, kus mesilased on juba kadunud ja tolmeldamine toimub käsitsi, samal ajal kui ta otsib vastuseid oma poja salapärase kokkuvarisemise kohta.

Romaani keskmes on loodusliku tasakaalu habrasus ning inimese roll selles – nii hävitaja kui ka loojana. Lunde kujutab mesilasi mitte ainult ökosüsteemi osana, vaid sümbolina meie endi kestlikkuse ja eksistentsi tingimustest. Teos liigub teaduse, perekondade ja isiklike kaotuste piirimail, näidates, kuidas teadmised, lootus ja mälu võivad kanda läbi ajastute. Iga ajaliin toob esile erineva aspekti: Williami loos on rõhk uudishimul ja pettumusel, George’i loos püsivusel ja resistentsusel, Tao loos aga leppimisel ja vastu hakkamisel. Autor näitab, kuidas inimese püüdlused võivad olla üheaegselt suurejoonelised ja traagiliselt isekad.

Maja Lunde on Norra kirjanik ja stsenarist, kelle teos „Mesilaste ajalugu“ tähistab tema rahvusvahelist läbimurret ning on esimene osa keskkonnateemaliste romaanide sarjast. Tema looming seob ilukirjanduse realistliku teaduslikkuse ja emotsionaalse tundlikkusega, käsitledes ühiskondlikult olulisi küsimusi läbi isiklike lugude. Lunde kirjutamislaad on täpne ja poeetiline, võimaldades nii kaasamõtlemist kui ka kriitilist distantsi. „Mesilaste ajalugu“ on lugu kadumisest ja säilimisest, teadmisest ja usaldusest, aga ka vaiksest, ent järeleandmatust lootusest, et muutus on võimalik.