Juss ja vennad

Raamat koondab jutustused, milles kümneaastane Juss liigub koos vanemate vendadega Eestimaa kolkaküla argipäevas. Teos seob lühiromaani joone ja eraldiseisvad lood nii, et iga episood jätab märgi peresuhetesse ja kogukonna toimimisse. Lähteks on musta huumori toon ja lapse vaatepunkt, mis toob nähtavale täiskasvanute maailma kokkulepped, väikesed pettused ja ootamatu helduse. Sündmused arenevad konkreetsete olukordade kaudu: jõuluõhtust ja töödest saavad lähtekohad, kus otsused mõtestuvad. Kordustrükk on hoidnud teksti tuuma – maaelu rütmi, otseütlemise ja registrivahetuste koosmõju –, mille üle on arutletud ka kirjandusajakirja veergudel. Kogu ei deklareeri õpetust, vaid näitab, kuidas üks lause, pilk või otsus nihutab noore jutustaja arusaama maailmast ja vastutusest. Lugeja saab loo, mis toimib nii tervikuna kui ka peatükkide kaupa, võimaldades tähele panna, kuidas huumor ja tõsidus vahetuvad ilma rõhuta.

Kogumik on üles ehitatud nii, et lühiromaan annab raamjoone ning jutud täidavad selle elatud hetkede ja kõrvaltegelastega. Talupere sees kõneleb isa töödest, kohustustest ja rahast; vanainimeste kommentaarid panevad kõlama mälu ja aja. Raamat töötab lihtsa võttestikuga – stseen, tagajärg, järeldus – mille abil saab lugeja mõõta, kas tegu oli uljuse või mõtlematusega. Hääle toon kõigub teadlikult: kõrvaltvaataja irooniast minnakse üle sisekaemusse, aga püütakse hoida lausete selgust. Nii tekib jutustuste rütm, mis loob terviku ilma loosungita. Uustrükk on toonud teose taas lettidele ja kinnitanud, et tekst püsib nii kaasaegses proosas kui ka raamaturiiulis, kus otsitakse maalähedast, kuid selget pilku. See on raamat, millega saab arutada, kuidas kasvamine toimub tegude, mitte seletuste kaudu, ja kuidas kogukond kujundab otsuseid rohkem kui üksik nõuanne.

Mait Vaik on kirjanik ja muusik, kelle proosa on kasvanud luuletaja ja laulukirjutaja kogemusest. Autor on tegutsenud ansamblites Vennaskond ja Sõpruse Puiestee ning jõudnud 2010. aastatel esiletõusuni jutustuste ja romaanidega. Tema loomingus on läbiv huvi inimese igapäevase valiku vastu: kuidas majapidamine, töö, sõprus ja raha suunavad moraalset otsust. „Juss ja vennad” on Vaigu proosas koht, kus lühiromaan ja jutud sulavad kokku, et näidata lapse pilgu all täiskasvanute keelt ja kombeid. Kirjaniku kirjelduse jõud peitub selges lauseehituses ja stseeni täpsuses: tegevus liigub, kuid püsib arusaadav. Vaigu portree kirjandusleksikonides ja kriitikaveergudel rõhutab sama joont – valikute kainet vaatlust –, mis teeb temast autori, kelle tekste loetakse nii muusika taustaga huvi kui ka kaasaegse proosa pärast.