Toho-oja Anton

Mait Metsanurga romaan „Toho-oja Anton“ kuulub tema realistliku proosa varasemale perioodile ja keskendub ühe isepäise maainimese elukäigule, kes trotsib nii kogukondlikke norme kui ka sotsiaalset ootust. Peategelane Anton on talupoeg, kelle elufilosoofia ja tegutsemisviisid satuvad korduvalt vastuollu nii traditsiooniliste väärtustega kui ka areneva ühiskonna survega. Teos kujutab talumaailma väikese ringkonna sees, kus isiklikud valikud ja inimeste omavahelised suhted põimuvad sotsiaalse kihistumise, maaomandi küsimuste ja hariduse temaatikaga.

Romaani ülesehitus järgib kronoloogilist joont, jälgides Anton Toho-oja kujunemist, tema põrkumisi ühiskonna ja kogukonnaga ning sisemist kangekaelsust, mis määrab nii tema isiklikud võidud kui ka kaotused. Metsanurk on toonud karakteri kujutamisel esile vastuolu lihtsameelsuse ja elutarga jonnakuse vahel, mis teeb Antonist ühtaegu koomilise ja traagilise kuju. Romaani keelekasutus on rahvalik, dialoogid elavad ning kirjeldused elulähedased. Sotsiaalsed teemad – nagu tõusiklus, varanduslik ebaõiglus ja hariduse puudumine – on oskuslikult sulandatud tegelaste isiklikesse käekäikudesse.

Mait Metsanurk (1879–1957), kodanikunimega Eduard Hubel, oli eesti realistliku proosa viljeleja ja ühiskonnakriitilise kirjanduse arendaja. Tema loomingus on keskne koht talurahva elul ja sotsiaalsetel muutustel, mida ta käsitles sageli moralistliku hoiakuga, ent elulise nüansitundega. „Toho-oja Anton“ on selles mõttes tüüpiline Metsanurga teos: ühest küljest peegeldab see ajastu probleemistikku, teisalt pakub süvenenud psühholoogilist portreed inimesest, kes oma kohati koomiliste joonte kaudu kehastab laiemat eksistentsiaalset rahutust.