Kutsutud ja seatud. Ühe hingekarjase päevik

Mait Metsanurga romaan „Kutsutud ja seatud. Ühe hingekarjase päevik” on psühholoogilise alatooniga lüüriline jutustus, mille keskmes seisab Eesti luterliku vaimuliku sisemine heitlus oma kutsumuse, kahtluste ja kohustustega. Vormiliselt on teos üles ehitatud päevikuna, kus peategelane – noor pastor – jagab lugejaga oma mõtisklusi usu, moraali ja inimsuhete üle. Päevikukirjeldused ei piirdu pelgalt koguduseelu episoodidega, vaid ulatuvad sügavale kirjutaja sisemaailma, paljastades tema kahtlused iseenda sobivuses vaimulikutööle ning igatsuse suurema tõe ja siira usu järele.

Romaan käsitleb peategelase sisemist pinget kahe vastandliku tõmbejõu vahel: ühiskondliku rolli, mis nõuab moraalset kindlust ja eeskuju, ning isikliku ebakindluse, mis toob esile kaheldava siiruse ja vaimse väsimuse. Metsanurk näitab usutavalt, kuidas peategelane otsib oma kohta maailmas, olles justkui kahe tule vahel – ühelt poolt inimeste ootused ja traditsioonid, teiselt poolt sisemine vajadus aususe ja elu mõtestatuse järele. Sündmuste taustal on väike Eesti kogukond, kus usu- ja argielu piirid sageli hägustuvad ning hingekarjase roll tähendab enamat kui lihtsalt ametikohustuste täitmist.

Mait Metsanurk (pärisnimega Eduard Hubel, 1879–1957) oli Eesti kriitilise realismi esindaja, kes pöördus oma hilisloomingus üha rohkem eksistentsiaalsete ja eetiliste küsimuste poole. Tema teosed on sageli ühiskondlikult laetud, ent samas sügavalt isiklikud ja analüütilised. „Kutsutud ja seatud” kuulub Metsanurga küpsemasse loominguperioodi ning peegeldab tema huvi usu ja eetika vahekordade vastu. Autor ise tundis hästi vaimuliku elu telgitaguseid ning oskas neid kirjanduslikult edasi anda viisil, mis toob esile vaimse inimese hapruse ja samas tema kestva püüdluse tõe ja kutsumuse poole.