Mina, moeajakirjanik

Maimu Bergi teos „Mina, moeajakirjanik” on ilukirjanduslik pihtimus, mille keskmes seisab peategelane, naine, kes vaatab tagasi oma karjäärile ja isiklikule teekonnale läbi moeajakirjaniku vaatepunkti. Romaani jutustajahääl on eneseteadlik ja sageli irooniline, pakkudes nii ülevaadet moemaailma pealispindsest särast kui ka selle all varjuvatest pingetest, kompromissidest ja sisemistest vastuoludest. Tegelaskuju vaatlused ulatuvad ajakirjandusliku töö praktilisest poolest – tähtaegadest, artiklitest, intervjuudest – palju sügavamale, avades naise suhet iseenda, oma töö, meedia ja ühiskonna ootustega.

Romaani ülesehitus on fragmenteeritud ja kujundlik, liikudes ajas edasi ja tagasi ning kombineerides dokumentaalset laadi kirjeldusi subjektiivsete mõtisklustega. Moeajakirjandus kui keskkond toimib nii tegevuspaiga kui ka sümboolse raamistikuna, mille kaudu peategelane püüab mõtestada oma eluvalikuid, naiselikkust, ilu mõistet ning isikliku ja professionaalse elu piiride hägustumist. Tekstis leidub ühiskonnakriitilisi noote, kuid samas ei puudu eneseiroonia ja kergelt nostalgiline hoiak. Autor kasutab rikkalikku keelt ja kultuurilisi viiteid, mis loovad mitmekihilise teksti, kus väline ja sisemine, isiklik ja avalik, tegelik ja kujutletav omavahel põimuvad.

Maimu Berg on eesti kirjanik ja ajakirjanik, kelle loomingus on oluline koht eneserefleksioonil ja naiste sisemaailma kujutamisel. Ta on avaldanud proosat, esseistikat ja tegutsenud ajakirjanduses, olles tuttav nii meediamaastiku telgitaguste kui kultuurilooliste protsessidega. „Mina, moeajakirjanik” on üks tema autobiograafilise alatooniga teoseid, mis käsitleb enesemääratluse teemat professionaalses ja ühiskondlikus kontekstis, ühendades vaimuka vaatluse, ajastu portree ja isikliku kogemuse tervikuks, mis kutsub lugejat kaasa mõtlema – mitte ainult moest, vaid ka elust selle kirevas, kohati ka vastuolulises avaldumises.