K. E. v. Baer ja darvinism

Kuulsaima Eestimaalt pärit loodusteadlase Karl Ernst von Baeri isik ja tema seisukohad olid kohalikule kogukonnale olulised. See mõjutas ka suhtumist evolutsiooniteooriasse. Kohalikele darvinistidele tegi muret, et Baer tundus olevat antidarvinist. Nii pühendas Georg von Seidlitz oma loengute esimeses trükis terve peatüki, tõestamaks, et Baer pole Darwini oponent. Teisalt oli Saksamaal loodusteadlasi, kes leidsid, et Baer ikkagi on Darwini vastane. Õigupoolest olidki Baeri arvamusavaldused Darwini sõnastatud evolutsiooniõpetuse kohta vastuolulised, sest teooria kinnituseks oli kogutud veel vähe tõendeid. Seepärast pidas Baer õigeks nimetada seda hüpoteesiks. Ajapikku hakkas esialgu üsna lootusrikkalt Darwini vaateid hinnanud Baer nendes üha rohkem kahtlema, kutsudes inglise õpetlase veendunud järgijaid (nt. G. v. Seidlitz ja E. Haeckel) “ultradarvinistideks”.
K. E. von Baer ei eitanud organismide evolutsioonilisi muutusi, kuigi leidis, et kirjasõna järgi ei ole viimase 2000 aasta jooksul selliseid muutusi märgatud. Põhjus peitus selles, et toonane paleontoloogiline materjal ei veennud teda oma juhuslikkuse ja katkendlikkuse tõttu ühiste eellaste kontseptsioonis. Ühtlasi oli Baer veendunud, et liik ei saa igavesti muutuda, kuna eeldas, et areng on kindlaks määratud embrüoloogiliselt.
Darwini vaadete omaksvõttu takistas ka Baeri teleoloogiline maailmapilt, eriti aga poliitilised kaalutlused, mis lähtusid Balti kubermangude seisundist Vene impeeriumis. Esindas ju Baer kogukonda, mis hindas seisuslikku hierarhiat ja selle liikmete autonoomiat. Ent kui ühiskonna elu seletati Darwini teooriast lähtudes, õõnestati tollaseid moraalinorme ja tavapäraseid võimusuhteid. See kõhedust tekitav seos veenis Baeri üha enam, et tuues Darwini ideed sotsiaalvaldkonda, tabab inimühiskonda allakäik. Ta pidas oma kohuseks sekkuda, et ära hoida sotsiaaldarvinismi levikut. Sotsiaalsest aspektist evolutsiooniteooriat kritiseerides jäänuks ta aga naerualuseks. Seepärast püüdis Baer seda teha loodusteaduslike meetoditega oma uurimuses "Über Darwin’s Lehre" (1876).
Sel moel, kaalutledes, et ideaalid on olulised nii looduses kui ka inimühiskonnas, astus Baer Darwinile vastu. Ta uskus, et teadust ja religiooni on võimalik ühendada. Mõistagi mõjutas Baeri see keskkond, milles ta elas ja tegutses. Karl Ernst von Baer oli oma kogukonna tüüpiline liige, nagu hulk teisigi Eestist ja Läti aladelt pärit loodusteadlasi: nt. monistlikku filosoofiat propageerinud Wilhelm Ostwald, üks biovitalismi kontseptsiooni alusepanijaid Gustav von Bunge, etoloog Jakob von Uexküll. Kõik nad olid antidarvinistlikel positsioonidel.