Tallinna Surmatants

„Tallinna Surmatants“ on kunstiajaloolase Mai Lumiste uurimus, mis ilmus 1976. aastal kirjastuses Kunst. Teos keskendub Niguliste kirikus säilinud keskaegsele maalifragmentile, mis kujutab osa suurest surmatantsu-kompositsioonist. Lumiste annab ülevaate teose avastamisest, säilimisloost ja kunstiajaloolisest tähendusest, kirjeldades üksikasjalikult kujutatud tegelasi ja nende järjestust. Raamat toob esile, et algselt kujutas maal tervet surmatantsu, milles surm viis kaasa nii vaimulikud kui ka ilmalikud suurkujud, rõhutades surma võrdsustavat jõudu.

Autor käsitleb surmatantsu kui kunstilist ja kultuurilist nähtust, asetades Tallinna teose Euroopa surmatantsu-traditsiooni konteksti. Raamatus vaadeldakse nii teose stiili, maalitehnilisi iseärasusi kui ka ikonograafilist sisu. Illustreeritud fotod ja joonised aitavad mõista kompositsiooni ülesehitust ja iga figuuri rolli. Lumiste analüüs põhineb nii arhivaalidel kui ka kunstiteaduslikul võrdlusel teiste sarnaste teostega, pakkudes põhjalikku pilti sellest, kuidas see keskaja allegooriline motiiv Eestisse jõudis ja siin omapärase kuju sai.

Mai Lumiste (1932–1985) oli Eesti kunstiajaloolane, kes spetsialiseerus keskaegsele ja varauusaegsele kunstile. Ta töötas pikka aega Eesti Kunstimuuseumis ja avaldas mitmeid uurimusi kirikukunstist, maalitehnikatest ja kunstipärandi säilitamisest. Lumiste oli tunnustatud oma põhjaliku ja täpse uurimismeetodi poolest, ühendades akadeemilise ranguse ja selge väljendusviisi. „Tallinna Surmatants“ on üks tema tuntumaid teoseid, mis on jäänud oluliseks käsitluseks Eesti kunstiajaloo uurimises.