Niguliste kirik. Arhitektuuri ülevaade

„Niguliste kirik. Arhitektuuri ülevaade” on teaduslikult suunitletud käsitlus, mis tutvustab üht Tallinna vanalinna märgilisemat sakraalhoonet – Niguliste kirikut – selle ajaloolises ja arhitektuurilises arengus. Teos vaatleb kiriku ehituslugu alates 13. sajandist, mil kirik rajati saksa kaupmeeste koguduse vajadustest lähtuvalt, kuni selle hilisemate juurdeehituste ja restaureerimisetappideni. Autorid kirjeldavad kiriku gooti stiilis kujunenud hoonet koos selle fassaadide, võlvide, tornikiivri ja sisearhitektuuriga, sidudes detailid laiemate Euroopa ehitustraditsioonide ja Läänemere piirkonna arhitektuurilise kontekstiga. Lisaks peatub teos erinevatel hävinguperioodidel, sealhulgas Teise maailmasõja purustustel, ning selgitab, millised osad hoonest on originaalsed ja millised rekonstrueeritud.

Raamat ei piirdu üksnes ehituslike faktidega, vaid käsitleb ka Niguliste kui vaimuliku ja kultuurilise keskuse rolli Tallinna ajaloos. Rõhutatud on kiriku varustatust väärtusliku sisustusega, mille hulka kuuluvad keskaegsed altarid, epitafid ja skulptuurid. Eraldi tähelepanu saavad Bernt Notke maal „Surmatants” ja muud kunstiajalooliselt olulised objektid, mis aitavad mõista pühakoja tähendust mitte ainult religioosses, vaid ka esteetilises ja ideoloogilises plaanis. Teoses on kasutatud mõõtmisjooniseid, fotosid ja skeeme, mis aitavad visualiseerida ehitusetappe ning muudavad keerukad arhitektuurilised elemendid lugejale arusaadavamaks. Tervikuna on käsitlus suunatud lugejale, kes soovib saada süstemaatilist ja usaldusväärset ülevaadet kiriku arhitektuurist ja selle arenguloost.

Autorid Mai Lumiste ja Rasmus Kangropool on tuntud Eesti kunstiajaloolased ja arhitektuuriuurijad, kelle töö keskendub peamiselt Eesti keskaegse sakraalarhitektuuri analüüsile. Lumiste on uurinud eelkõige kirikute ikonograafiat ja sisekujundust, samas kui Kangropooli huvid on seotud konstruktsiooniliste ja stiililiste arengutega. Nende koostöös valminud ülevaade Niguliste kirikust ühendab visuaalse analüüsi, ajaloolise konteksti ja teadusliku täpsuse. Raamat sobib nii arhitektuurihuvilistele kui ka üliõpilastele, kes soovivad süveneda Eesti sakraalehitiste arengusse Euroopa kultuuriruumi taustal.