Läänlaste ja saarlaste oma politsei 1918-1940

Mai Krikki monograafia „Läänlaste ja saarlaste oma politsei 1918–1940“ keskendub Lääne- ja Saaremaa politsei kujunemisele, struktuurile ja tegevusele iseseisva Eesti Vabariigi esimesel kahel aastakümnel. Autor vaatleb piirkondlike politseistruktuuride tekkimist pärast Vabadussõda, mil noor riik pidi looma omaenda sisekaitsesüsteemi nullist. Töö põhineb ulatuslikul arhiivimaterjalil ning annab üksikasjalise ülevaate sellest, kuidas politseijõudude ülesanded, organisatsiooniline ülesehitus, personalipoliitika ning igapäevane tööelu ajas muutusid. Krikk toob esile, kuidas ametkond tegutses kiiresti muutuvas keskkonnas, kus korrakaitsjail tuli hakkama saada nii sotsiaalsete pingete, varavastaste kuritegude kui ka poliitilise rahutusega.

Oluline rõhuasetus on kohaliku omapära ja initsiatiivi käsitlemisel. Läänemaa ja Saaremaa iseloom eristub teiste maakondade kontekstis nii geograafia kui ka kogukondliku sidususe tõttu. Krikk jälgib, kuidas kohalikud juhid ja politseitöötajad kujundasid korrakaitset, arvestades piirkondlikke olusid ja ressursipiiranguid. Esile tulevad konkreetsed juhtumid, ametnike elukäigud ja institutsioonilised otsused, mis annavad elulise pildi politsei rollist kogukondades. Samuti käsitletakse suhtlust teiste institutsioonide ja tsiviilühiskonnaga ning politsei kuvandit elanikkonna silmis. Raamat ei keskendu pelgalt seaduse kehtestamisele, vaid toob esile politseitöö sotsiaalse ja kogukondliku mõõtme.

Mai Krikk on uurija, kelle ajalooline huvi on keskendunud Eesti sisekaitseorganite ja kohaliku halduse arengule 20. sajandi esimesel poolel. Tema käsitlusviis on empiiriline ja dokumentidele toetuv, kuid samas tähelepanelik institutsioonide sisemise loogika ja inimestevaheliste suhete vastu. „Läänlaste ja saarlaste oma politsei 1918–1940“ pakub väärtuslikku panust Eesti õiguskaitseajaloo mõtestamisse ning toob nähtavale ühe vähem käsitletud, kuid riigi toimimise seisukohalt olulise valdkonna arenguloo piirkondlikus vaates.