Mahtra sõda

„Mahtra sõda“ on ajalooline romaan, mille autor Eduard Vilde käsitleb 19. sajandi keskpaigas toimunud talurahvaliikumist Eestis. Teose keskmes on 1858. aasta Mahtra ülestõus, kus Järvamaal Mahtra mõisas puhkes vastuhakk, mille põhjustas talupoegade rahulolematus pärisorjuse kaotamise järel kehtestatud uute kohustuste ja segaste seadustega. Romaan annab mitmetahulise pildi ühiskondlikust olukorrast, kus vana feodaalne kord on lagunemas, ent uus pole veel kindlalt juurdunud. Vilde ei keskendu ainult sündmuste kronoloogiale, vaid avab ka tegelaste sisemaailma, motiive ja vaimset pinget, mis viib lõpuks traagiliste arenguteni.

Romaani süžee põimib dokumentaalset ainest ja ilukirjanduslikku kujundust. Lugeja ees avanevad Mahtra ümbruse mõisate, külade ja kohtumajade stseenid, mis kujutavad tollaseid võimusuhteid, talurahva vaesust ja süvenevat lootusetust. Vilde oskab näidata, kuidas väikese kogukonna vastupanu peegeldab laiemat ühiskondlikku murrangut. Romaanis on oma koht nii idealistlikel tegelastel kui ka pragmaatikutel, ametnikel ja aadlikel, kelle kaudu saab lugeja aimu ka tolleaegsest haldussüsteemist ja tsaarivõimu toimemehhanismidest. Sündmuste areng kulmineerub veretuks lootuseks jääva protestiga, mis päriselus lõppes vägivalla ja hukkamistega.

Eduard Vilde (1865–1933) on eesti kriitilise realismi rajaja ja üks rahvusliku kirjanduse suurkujusid. Tema loomingut iseloomustab ühiskondlik probleemiasetus, sügav sotsiaalne analüüs ja ajaloolise tegelikkuse tundlik käsitlus. „Mahtra sõda“ kuulub tema ajalooliste romaanide triloogiasse koos teostega „Kui Anija mehed Tallinnas käisid“ ja „Prohvet Maltsvet“. Tegemist on mitte üksnes kirjandusliku saavutusega, vaid ka olulise mälukujundajaga, mis aitab mõista Eesti rahva ajaloolist kogemust ja vabaduspüüdluste kujunemist 19. sajandil.