Maailm on väsinud vihkamast

Huvitavaid fakte sisaldava sissejuhatusega L. Mällilt."Kui India teeb vägivallast oma kreedo ja kui minu silmad peaksid seda nägema, siis ei taha ma enam Indias elada. Ma ei saa siis tema üle enam uhke olla. Mu patriotism on mu usu tugi. Ma hoian Indiast kinni nagu laps ema rinnast, sest ma tunnen, et tema annab mulle vaimset toitu, mida ma vajan. Ta on keskkond, mis vastab mu ülimale ideaalile. Kui see usk kaoks, tunneksin end orvuna, kellel pole lootustki endale hooldajat leida".Juba kirju elukäiguga Gandhi (1869-1948) vanaisa ja isa jäid oma kohast ilma liigse sõltumatu vaimulaadi pärast.Ei lapsepõlves ega noorukieas ei olevat Gandhi millegi poolest silma paistnud. Ta ei avaldanud erilisi vaimuandeid, ka polnud ta töökus selline, mis võimaldanuks tal näiteks selgeks õppida hindude püha keelt, sanskritti - asjaolu, mis talle hiljem sügavat hingepiina valmistas.India kombe kohaselt pandi ta oma naisega juba kaheteistkümneaastaselt paari, hiljem võitles ta lastenaitmise kombe vastu, nähes selles rahva moraalse allakäigu põhjust, oma naisega elas ta aga surmani hästi.