Saaresinine

Magda Szabó jutustus „Saaresinine” on muinasjutuline lugu, mille autor seob oma lapsepõlvemälestustega. Teose keskmes on Valentin, väike ja nõrk peategelane, kes satub vastamisi hirmuäratava Tädiga. Loo teljeks on vastandus väe ja vägivalla ning südames peituva armastuse vahel – viimane osutub tugevamaks kui varandus ja võim. Szabó raamib loo isikliku mälestusega lapsepõlveõhtutest, mil ema talle jutte jutustas. Just ema loodud muinaslugu ongi „Saaresinise” aluseks, mille tütar hiljem kirja pani ja lugejatega jagas.

Raamat loob intiimse ja samas universaalse pildi lapsepõlvest, kus vanemate jutuvestmine andis turvatunnet ja kujundas väärtusi. Jutustuse tasandil põimuvad imepärased seiklused, loomad kui muinasjututegelased ning kurjuse kehastus Tädi, kelle üle võidab väikese ja abitu, ent armastust kandva südame jõud. Teos kõneleb nii lapse fantaasiailmast kui ka tollase ühiskonna väärtustest, kus raha ja võim võisid lõhkuda isegi perekondlikke sidemeid. Szabó tekstis on tajutav kodusoojuse ja kaotuse tunne – viide isale, kes ei jõudnud enam tema raamatuid lugeda, lisab loole isikliku nukruse ja mälestuse mõõtme.

Magda Szabó (1917–2007) oli ungari kirjanik, keda peetakse üheks 20. sajandi olulisemaks ungari proosakirjanikuks. Tema looming on mitmekesine, ulatudes lastelugudest ja luulest kuni romaanide ja näidenditeni, milles ta käsitles sageli identiteedi, ajaloo ja inimsuhete teemasid. Szabó teosed on saanud rahvusvahelise tunnustuse ning neid on tõlgitud paljudesse keeltesse. „Saaresinine” kuulub tema lapsepõlvemälestustega seotud teoste hulka, mille kaudu ta austab oma vanemaid ja näitab, kuidas jutustamise traditsioonist võib kasvada kirjandus. Szabó jäädvustas oma loomingus sageli kodu ja pere keskset tähendust, andes sellele samas universaalse mõõtme.