Ma nüüd lähen

Mae Lenderi „Ma nüüd lähen” on tundlik ja intiimne romaan, mis käsitleb elu lõpu, lahkumise ja enese leidmise teemasid. Teose keskmes on naine, kes seisab silmitsi eksistentsiaalse otsusega: võtta aeg maha, sulguda argimürast ja teistest inimestest ning astuda sisse iseenda sisemaailma. Lugu areneb peamiselt sisemonoloogina, kus vahelduvad mälestused, mõtisklused ja argised tähelepanekud, mis kõik kokku moodustavad isikliku teekonna mõistmise ja leppimise suunas. Lahkumine ei ole romaanis järsk katkestus, vaid aeglane, vaikne eemaldumine, mille jooksul peategelane püüab aru saada, mida ta maha jätab ja miks.

Romaani stiil on vaikne, napp ja luuleline, sobitudes hästi käsitletava teemaga. Lender ei paku konkreetseid sündmusi ega dramaatilisi pöördeid, vaid keskendub seisunditele, hoiakutele ja tunnetele, mis kujunevad ajas ja ruumis. Peategelane on küll füüsiliselt eraldunud, ent tema sisemised dialoogid ja tagasivaated paljastavad elatud elu kihistusi – suhteid, vaikusi, unistusi, hirme. Ühtlasi puudutab teos ka naiseks olemise kogemust, kus isiklikud valikud, ühiskondlikud ootused ja identiteedi otsing põimuvad ühtseks, vaikseks, kuid mõjuvaks aruteluks selle üle, mis teeb elu elamisväärseks.

Mae Lender on eesti kirjanik ja toimetaja, kelle proosa iseloomustub introspektiivsuse, sügava empaatia ja sisekaemusliku vaate poolest. „Ma nüüd lähen” on tema autoriteelne debüütromaan, mis pälvis tähelepanu oma poeetilise keelekasutuse ja vaiksel moel kõneka teemakäsitluse poolest. Lenderi tekst on tagasihoidlik, kuid tihe – ta ei püüa lugejat suunata, vaid kutsub kaasa tundma ja tajuma. See raamat ei paku vastuseid, vaid loob ruumi küsimustele, mis võivad tekkida siis, kui inimene seisab silmitsi iseenda ja maailma vahele tõmmatud piiri peal.