Kolm minutit pärast surma. Esmaabi äkksurma puhul

Maano Kivilo raamat „Kolm minutit pärast surma. Esmaabi äkksurma puhul“ käsitleb kriitilise tähtsusega teemat – elustamist ja esmaabi osutamist olukorras, kus inimese süda on äkitselt seiskunud. Teose keskmes on idee, et esimesed kolm minutit pärast südame seiskumist võivad määrata elu ja surma piiri, kuna just selles ajavahemikus on ajukahjustuse risk kõige väiksem. Autor selgitab elustamise põhimõtteid arusaadavalt ja süsteemselt, pidades silmas tavainimest, kes võib juhtuda olema esimene pealtnägija ja seega potentsiaalne elupäästja.

Raamat sisaldab ülevaadet kliinilise ja bioloogilise surma vahelistest tunnustest, südameseiskuse põhjustest, elustamistehnikatest ning elustamise edukust mõjutavatest teguritest. Eri peatükkides käsitletakse hingamisteede avamist, kunstlikku hingamist, südamemassaaži ning elustamise korraldust haiglavälises keskkonnas. Samuti pööratakse tähelepanu situatsiooniharjutustele ja psühholoogilisele valmisolekule, mis aitavad reageerida tõhusalt ja hirmust hoolimata. Kuigi osa terminoloogiast ja lähenemisest võib tänapäeva juhenditega erineda, on teose aluseks praktiline ja kiire tegutsemise vajadust rõhutav mõtteviis, mis kehtib tänini.

Maano Kivilo oli Eesti arst ja esmaabi õpetaja, kelle töö oli suunatud eeskätt elupäästvate oskuste tutvustamisele ning laiemale teavitusele tervishoiu vallas. Tema panus rahva tervisealasesse harimisse seisnes selles, et ta oskas meditsiinilise teadmise viia lihtsasse ja selgesse keelde, mis oli mõistetav laiale lugejaskonnale. „Kolm minutit pärast surma“ on hea näide temast kui praktilisest ja vastutustundlikust kirjutajast, kelle eesmärk ei olnud üksnes õpetada tehnilisi võtteid, vaid kasvatada inimestes ka sisemist valmisolekut tegutseda otsustavalt ja kartmatult eluohtlikus olukorras.