Maamees naerab. Valimik satiirilisi ja humoristlikke palu …

„Maamees naerab” on valimik satiirilisi ja humoristlikke kirjutisi, mis pärinevad Eesti 19. sajandi teise poole ajakirjandusest, eelkõige 1870–80ndate väljaannetest. Kogumik koondab anonüümseid ja nimega avaldatud tekste, mille eesmärk oli peegeldada ühiskondlikke nähtusi terava pilgu ja rahvaliku huumoriga. Valitud palad ilmusid toona progressiivseks peetud väljaannetes, nagu *Sakala*, *Postimees* ja teised, kus kasutati satiiri kui vahendit sotsiaalse ebaõigluse, harimatuse ja kitsarinnalisuse vastu. Tekstidesse on kätketud ajastule iseloomulik maailmapilt, mille keskmes seisid talurahva valgustamine, sotsiaalse kihistumise kriitika ja argielu absurdide paljastamine.

Valimik pakub mitmekesist läbilõiget toonasest vaimuilmast, ulatudes keelelistest mängudest ja lühisketšidest kuni ühiskonnakriitiliste miniatuurideni. Palad on sageli kirjutatud dialoogi või monoloogi vormis, kasutades rahvalikku keelt ja tüüpilisi karaktereid: talumehed, kaupmehed, ametnikud ja haritlasvõõrad. Läbi nende tegelaste ja situatsioonide pilatakse võimuiha, võõraviha, silmakirjalikkust ja teadmatust. Samal ajal on huumoril selge siht: edendada kainet mõtlemist ja hariduspüüdlust. Kogumiku koostajad on säilitanud tekstide algupärase keelekasutuse, mis annab lugejale võimaluse kogeda keelelist ja kultuurilist keskkonda, milles need kirjutised sündisid.

Valimiku koostamine 1950ndatel oli osa laiemast huvist rahvapärandi ja kriitilise mõtteloo vastu, mille kaudu toonane kultuurieliit otsis ajaloolist järjepidevust. Väljanne sobib nii kirjanduslooliseks allikmaterjaliks kui ka meelelahutuslikuks lugemiseks, kus ajalooline vaade ja rahvalik huumor kohtuvad. „Maamees naerab” annab aimu, milline võis olla Eesti talurahva kriitiline eneseväljendus enne kutselise kirjanduse süstemaatilist arengut ning kuidas huumor on ajalooliselt toiminud nii sotsiaalse leevenduse kui protestivahendina.