Maagia. Nõiakunsti varalaegas 2. osa

Maagia. Nõiakunsti varalaegas 2. osa on esoteeriline käsiraamat, mis keskendub igapäevasele maagilisele praktikale ja selle sidumisele elukeskkonnaga. Teos jätkab sarja üldist joont: lugejat julgustatakse ise enda jaoks sobivaid võtteid leidma, mitte pelgalt valmislahendusi kopeerima. Erinevad peatükid käsitlevad isikliku rituaali loomist, kodu puhastamist soovimatu mõju alt, nn halbade majade mõtestamist ning taimede kasutamist maagilistes toimingutes. Raamat on suunatud lugejale, kellel on huvi nõiakunsti ja rahvapäraste uskumuste vastu ning kes soovib seostada oma sisemist tööd ruumi ja loodusega.

Peatükk “Leiuta endale ise maagiline rituaal” kirjeldab, kuidas rituaali üles ehitada nii, et see lähtuks selgest kavatsusest ega jääks juhuslikuks tegevuste jadaks. Juttu on ettevalmistusest, sümbolitest ja sellest, kuidas tegevus ja mõte omavahel kokku viia. Kodu puhastamist käsitlev osa keskendub uuele elukohale: millal ja miks võiks läbida ruumid teadliku tähelepanu ja puhastamisega, kuidas märgata kohti, mis tunduvad rasked või väsitavad. “Halvad majad” seavad fookusesse olukorrad, kus hoones kogetud pinged, tülid või ebaõnn seostuvad ruumitunnetusega; lugejat suunatakse vaatlema nii maja ajalugu kui ka seda, milliseid harjumusi elanikud sinna ise kaasa toovad. Kõik need peatükid rõhutavad, et maagiline tegutsemine algab tähelepanust ja vastutusest, mitte pelgalt välisest vormist.

“Taimede maagiline jõud” tutvustab valikut taimi ja nendele omistatud tähendusi, keskendudes sellele, kuidas taimi kasutada ruumi toetamiseks, isikliku keskendumise või rahunemise abistamiseks. Juttu võib olla nii värsketest kui kuivatatud taimedest, nende paigutamisest, põletamisest või kaasaskandmisest, kuid rõhuasetus on seoste loomisel, mitte keerulisel sümbolisüsteemil. Teos tervikuna annab lugejale lihtsa raamistiku, mille abil oma kodu, keha ja mõtteviisi kaudu proovida teadlikumat suhtumist igapäevaenergiatesse. Maagia esitatakse siin pigem enesevaatluse ja ruumi korrastamise töövahendina kui suletud salateadusena, jättes ruumi isiklikule kogemusele ja ettevaatlikule katsetamisele.