Valik luulet

Lydia Koidula „Valik luulet“, mis ilmus 1948. aastal kirjastuses Ilukirjandus ja Kunst, koondab endas läbilõike eesti rahvusliku ärkamisaja keskse naisluuletaja loomingust. Kogumik sisaldab nii varasemaid patriootilisi ja poliitiliselt laetud tekste kui ka isiklikumaid, lüürilisi ja loodustemaatilisi luuletusi. Valik on koostatud toonase kirjandus- ja kultuuripoliitika vaimus, rõhutades Koidula kui rahvusliku vaimu kandja ning eestikeelse kirjanduse alusepanija rolli, kuid samal ajal säilitab ka autori isikupärase hääle ja tema tundelise maailma väljendusjõu.

Kogumikus leidub luuletusi, mis said ärkamisaja sümboliteks, näiteks isamaalised ja rahvuslikku eneseteadvust ärgitavad värsid, mille kaudu Koidula pöördus lugeja kui kaaskannataja ja kaasteelise poole. Tema poeesia on sageli ülesehitatud retooriliselt ja otsekõnaliselt, kõnetades kollektiivset kuulajat, ent samas on kogumikus esindatud ka looduspildid, romantilised motiivid ja isiklikud tundepuhangud, mis väljendavad sügavamat sisemaailma ja vaimset pinget. Keelekasutus on arhailine, kuid jõuline, peegeldades Koidula ajastu poeetilist normi ja tema oskust ühendada rahvalik lihtsus kultuurilise sihi- ja sügavamõttelisusega.

Lydia Koidula (1843–1886), kodanikunimega Lydia Emilie Florentine Jannsen, oli eesti esimene naissoost luuletaja ja ärkamisaja vaimne suunaja. Tema looming aitas kujundada eestikeelset luulekeelt ja rahvuslikku poeetikat, olles oluline osa 19. sajandi kultuurilisest eneseteadvusest. Ta töötas ajakirjanikuna, toimetas ajalehte ja tegutses rahvusliku liikumise aktiivse osalisena. „Valik luulet“ 1948. aasta väljaandes sobitus hästi nõukogude aja kultuurilisse raamistikku, ent tõi samal ajal uuele lugejapõlvkonnale tagasi hääle, mille tähtsus eesti kirjanduse kujunemises ja rahvusliku identiteedi kandmises on ajatu. Koidula luule säilitab oma tähenduse nii kirjandusliku kui kultuurilise pärandina.