Luuletused. Tekstikriitiline väljaanne

„Lydia Koidula. Luuletused. Tekstikriitiline väljaanne“ koondab esmakordselt süstemaatiliselt ja filoloogiliselt täpsustatud kujul Eesti ühe olulisema luuletaja kogu teadaoleva lüürika. Tegemist ei ole pelgalt valikkoguga, vaid teadusliku toimetusega väljaandega, mis püüab anda võimalikult autentses vormis edasi Koidula luuletekstid koos nende variantide, muutuste ja ajaloolise kontekstiga. Väljaanne tugineb käsikirjadele, varasematele trükkidele ja muudele allikatele, kus Koidula looming on talletatud, võimaldades jälgida, kuidas tekstid on aja jooksul kujunenud või muutunud. Tähelepanu pööratakse nii keelekasutusele kui sisulistele nüanssidele, andes edasi kogu tema poeetilise pärandi võimalikult usaldusväärselt.

Kogumikus leiduvad luuletused hõlmavad kogu Koidula aktiivse loomingu perioodi, alates varasest rahvusromantilisest lüürikast kuni isamaaliste ja poliitiliselt laetud tekstideni. Tema loominguline ampluaa ulatus isiklikust ja tundelisest luulest kuni üleskutseteni rahvuslikule ärkamisliikumisele. Väljaandes peegelduvad need erinevad kihistused läbi põhjalike kommentaaride, viidete ja tekstivõrdluste, mis aitavad mõista mitte ainult luuletuse sisu, vaid ka selle tekkekonteksti. Samuti võimaldab tekstikriitiline lähenemine näha, kuidas Koidula keelekasutus ja vormiline valik muutus ning milliseid retoorilisi võtteid ta eelistas eri perioodidel.

Lydia Koidula (1843–1886), kodanikunimega Lydia Emilie Florentine Jannsen, oli eesti ärkamisaja keskne kirjandustegelane, kelle luulel oli sügav mõju rahvusliku eneseteadvuse kujunemisele. Tema loomingus põimusid isiklik ja avalik sfäär, kodumaa-armastus ja individuaalsed emotsioonid, luues ainulaadse poeetilise koega tekste. Koidula tõi eesti luulesse senitundmatut intensiivsust ja väljendusjõudu, jäädes püsivalt kirjanduse kaanonisse. Käesolev tekstikriitiline väljaanne ei ole pelgalt lugejakogemus, vaid väärtuslik allikas kõigile, kes soovivad süvitsi mõista tema luule keelelist, ajaloolist ja kultuurilist tähendust.