Luuletused

Kogumik „Luuletused“ koondab Lydia Koidula loomingut, mis sai aluse ärkamisaja vaimses ja poliitilises keskkonnas. Raamatus on esindatud tema luule eri perioodidest, alates varastest rahvusromantilistest katsetustest kuni küpsemate, sotsiaalsema suunitlusega tekstideni. Paljudes luuletustes kõlavad kodumaa-armastus, rahvusteadvus ja isiklik pühendumus eestikeelse kultuuri edendamisele. Koidula keel on rütmiline ja selge, kuid samas võimeline kandma nii lüürilist tundetooni kui ka üleskutseid ja protesti. Tuntumad tekstid, nagu „Mu isamaa on minu arm“ ja „Sind surmani“, on siin esitatud originaalkujul.

Lisaks avaldatud luuletustele sisaldab kogumik ka vähem tuntud, ent temaatiliselt olulisi tekste, mis peegeldavad autori arengut ja ajastu murekohti. Koidula loomingus põimuvad isiklik ja poliitiline, emotsionaalne ja ideoloogiline, luues pildi naisest, kes ei olnud pelgalt poeet, vaid ka avaliku elu tegelane. Luule kaudu väljendub nii vaimne iseseisvustaotlus kui ka sügav pettumus ühiskondlikes piirangutes. Tema tekstid on kirjutatud vahetus ja ligipääsetavas vormis, kuid kannavad sügavamat sisemist tähendust, mis teeb neist rohkem kui pelgalt ilukirjanduslikud väljendused.

Lydia Koidula (kodanikunimega Lydia Emilie Florentine Jannsen) oli 19. sajandi keskpaiga ja teise poole silmapaistev kultuuritegelane, kes andis tooni nii luules, ajakirjanduses kui ka teatrialal. Tartu kultuuriringkonnas kasvanud Koidula isa Johann Voldemar Jannsen mõjutas oluliselt tema arengut kirjutajana. Tema tegevus seostub tihedalt rahvusliku liikumisega, mille kaudu sai ta mitmes mõttes Eesti naisluule sümbolkujuks. Kogumik „Luuletused“ avab tema loomingu mitmekihilise olemuse ning annab tunnistust autori rollist eesti kirjanduse ja eneseteadvuse kujunemises.