Jutud ja näidendid

Kogumik „Jutud ja näidendid“ koondab eesti kirjandusklassiku Lydia Koidula erineva sisulise ja žanrilise suunitlusega proosatekste ning lühemaid näitemänge. Valimikus leidub nii rahvalikus laadis kirjutatud koomilisi näidendeid kui ka sentimentaalseid jutustusi, milles avalduvad 19. sajandi eesti ühiskondlikud olud, rahvaelu ja argiprobleemid. Mitmetes lugudes ja näidendites on kesksel kohal abielu, peresuhted, põlvkondade konfliktid ning noorte ja vanade arusaamade erinevus. Näidendites nagu „Säärane mulk ehk Sada vakka tangusoola“ ja „Kosjaviinad ehk Kuidas Tapiku pere laulupidule sai“ kasutab Koidula rahvalikku huumorit, mis pakub endiselt äratundmisrõõmu ja mängulisust.

Proosapalad, nagu „Talvine metsasõit“ või „Loigu perenaine“, käsitlevad elu-olu detailide kaudu lihtsate inimeste rõõme ja muresid. Neis juttudes peegeldub nii autori empaatiavõime kui ka rahvavalgustuslik hoiak. Koidula proosa ei ole pelgalt kirjanduslik eksperiment, vaid kannab tugevat kasvatavat ja ühiskondlikku eesmärki. Ta püüab harida lugejat, suunates tähelepanu sotsiaalsele ebaõiglusele, hariduse vajalikkusele ja rahvustunde kasvatamisele. Samas ei puudu tekstidest karakteriküllus, elulähedus ja ajastule omane keelekasutus, mis teeb need ajaloohuvilisele ja kirjandusteadlikule lugejale väärtuslikuks allikaks.

Lydia Koidula (1843–1886) oli esimene silmapaistev naisautor eesti kirjanduses ning üks rahvusliku ärkamise võtmefiguure. Tema looming hõlmab lisaks luulele ka proosat ja teatrile mõeldud tekste. Koidula näitemängud olid olulised rahvusteatri sünni seisukohalt ning tema panus eesti kirjandusse ja kultuuri on jäänud püsivaks. Tema töödes kajastub soov tugevdada rahvuslikku identiteeti ning harida eesti rahvast nii sisu kui ka esteetika kaudu. Käesolev kogumik pakub head ülevaadet tema vähem tuntud, ent sisuliselt olulistest töödest, mis moodustavad olulise osa 19. sajandi eesti kirjandusmaastikust.