Ellujäämise õpetus 2. osa

„Ellujäämise õpetus. 2. osa” on Luule Viilma teos, mis jätkab tema tervise ja eneseabiga seotud vaimsete õpetuste sarja. Raamatu keskmes on mõte, et inimene saab ise oma tervise parandamise heaks palju ära teha, kui ta on valmis vaatama ausalt enda sisse ja mõistma oma sisemaailma. Tekst on kirjutatud lihtsas ja kõnekeelses vormis, et see oleks arusaadav igale lugejale, sõltumata tema varasemast kokkupuutest psühholoogia või vaimse kirjandusega. Viilma lähenemine põhineb arusaamal, et füüsiline haigus on sageli seotud inimese sisemiste pingete ja lahendamata tunnetega.

Raamatu üks olulisemaid osi on andestamise õpetus. Autor selgitab, et sisemine rahu ja tervenemine algavad oma vigade tunnistamisest ja nende aktsepteerimisest. Need, kes otsivad süüdlasi väljaspool iseennast, ei leia Viilma sõnul tervenemist, sest tegelik muutus algab vaid seestpoolt. Õpetus kutsub üles enese mõistmisele ja enese abistamisele, pannes rõhku sellele, et iga inimene saab ise oma tervenemise ja sisemise tasakaalu eest vastutada. Nii on raamat ühtaegu praktiline ja filosoofiline käsitlus, mis pakub lugejale juhiseid, kuidas oma elu ja tervist tasakaalustada.

Luule Viilma (1950–2002) oli Eesti arst ja vaimne õpetaja, kes on tuntud oma alternatiivse tervisekäsitluse poolest. Ta töötas günekoloogina, kuid liikus seejärel üha enam vaimse meditsiini ja psühhosomaatika juurde. Tema „Ellujäämise õpetus” on mitmeosaline sari, millest kujunes üks Eesti populaarsemaid vaimseid eneseabiraamatuid 1990. aastatel. Viilma raamatud on mõjutanud paljusid lugejaid, pakkudes neile teistsugust vaatenurka haiguste põhjustele ja tervenemise võimalustele ning julgustades vastutust võtma oma sisemise ja füüsilise heaolu eest.