Lumivalgeke

„Lumivalgeke“ on klassikaline muinasjutt, mis jutustab loo noorest ja kaunist tüdrukust, kes satub kadedusest ja kurjusest kantud tagakiusamise ohvriks. Lugu algab kuningatütrega, kelle nimeks saab tema lumevalge naha järgi Lumivalgeke. Tema kasuema, uhke ja edev kuninganna, ei suuda taluda, et Lumivalgeke kasvab temast ilusamaks, ning otsustab tüdruku hukutada. Tüdruk põgeneb metsa ja leiab varjupaiga seitsme kääbuse juures, kelle majapidamises ta elama asub. Kuid ka siin ei jää ta ohust puutumata – kasuema, peegli abiga oma rivaali jälitades, ilmub korduvalt erinevates kehastustes, et tüdrukule kahju teha.

Muinasjutt kulgeb vastanduste varal: headus ja süütus seisavad vastamisi edevuse ja õelusega. Lumivalgeke on kehastus kannatlikkusest, puhtusest ja heatahtlikkusest, kääbused esindavad töökust ja truudust, samal ajal kui kuninganna sümboliseerib isekust ja kättemaksuiha. Tuntud stseenid, nagu mürgitatud õuna pakkumine ja klaaskirst, on muutunud ikoonilisteks osadeks lääne muinasjutuvaramust. Loo lõpus saab õiglus võidu: kuninganna paljastatakse ja Lumivalgeke ärkab printsikese suudluse peale ellu, lõpetades loo pulmade ja õnneliku lõpuga, nagu muinasjuttudele kohane.

See väljaanne on ilmunud kirjastuselt Odamees ning järgib tuntud versiooni, mille aluseks on vendade Grimmide töötlus. Tekst on kohandatud lastele sobivaks, ent säilitab klassikalise jutustuse põhijooned. Illustratsioonid lisavad loole visuaalset lummust ja aitavad nooremal lugejal sündmustikku paremini jälgida. Kuigi „Lumivalgekest“ on avaldatud lugematul hulgal eri versioonides, püsib selle tuumajutustus samana – see on lugu ilu ja headuse haprusest, millele osaks langeb katsumusi, kuid mis lõpuks tõuseb esile ja võidab.