Põlev pärisosa
Põlev pärisosa
Järeletulemise võimalusi ei õnnestunud laadida
- Seisukord: Hea (kasutatud)
- Märkused:
- Eesti Raamat | 1987
- 334 lk | Kõvakaaneline | 133 x 207 mm
- ISBN:
- Keel: eestikeelne
Põlev pärisosa on Luise Vaheri Hargula triloogia viimane romaan, mis viib lugeja tagasi ühte Lõuna-Eesti kogukonda sõja lõpu ja segase rahu aastail. Teosest käib läbi rahutu rinde- ja tagalatee: inimesed liiguvad mobilisatsioonide, evakueerimiste ja juhutööde kaudu kodukohast laiali ning püüavad hiljem taas Hargula ümbrusse naasta. Mõni leiab eest sootuks teistsuguse küla, mõni ei jõua tagasi kunagi. Autor jälgib küla ja talude elu hetkel, mil sõda taandub, kuid selle tagajärjed alles kujundavad maad ja inimesi. Pärisosa pealkirjas osutab nii maale kui mälule, mille üle peetakse vaikset vaidlust, sest kõik ei mahu enam endistesse piiridesse.
Romaan ei keskendu üksikule kangelasele, vaid näitab mitut perekonda ja põlvkonda, kelle saatused ristuvad Hargula taludes, alevis ja laiali paisatud sugulaste kirjavahetuses. Tagasitulek ei tähenda pelgalt ukse avamist, vaid ka küsimust, kellele miski kuulub ja millise hinnaga on seda hoitud. Osa tegelasi jätkab tööd tuttaval maal, osa jääb kodumaatusse, osa püüab kohaneda uute võimukorralduste ja vaikivate reeglitega. Vaher seob sõjakogemuse argise töö, peresiseste pingete ja poliitiliste muutustega, ilma et neist saaks loosunglikud vastandused. Nii kujuneb raamatust jutustus sellest, kuidas rahu astub väikestesse paikadesse aeglaselt ja raskelt, jättes inimestele alles nii tegutsemisruumi kui süütunde.
Luise Vaher oli Valgamaalt pärit eesti kirjanik, kes töötas enne kutseliseks autoriks saamist ajalehtedes ja mitmes nõukogude ametis ning elas hiljem Viljandis. Tema proosa tugineb sageli päevikutele ja kohalikele prototüüpidele ning käsitleb Teise maailmasõja ja selle järelmõjude teemat, eriti Hargula triloogias, kuhu kuuluvad romaanid Rindeõde, Tormipöörises ja Põlev pärisosa. Vaheri teoste keskmes on tavaliselt väikese koha inimesed, kellele ajalugu jõuab parteikoosolekute, mobilisatsiooni, küüditamiste ja maasuhete muutumise kaudu. Kirjanik on tuntud eeskätt romaanide autorina ning Põlev pärisosa tõi talle A. H. Tammsaare nimelise kirjanduspreemia, kinnitades selle teose kohta tema loomingu olulisemate hulgas.
