Kadunud Mattia Pascal

Luigi Pirandello romaan „Kadunud Mattia Pascal“ on identiteedi ja vabaduse küsimusi käsitlev teos, mille keskmes on mees, kes satub juhuse tõttu oma elu täielikult ümber hindama. Peategelane Mattia Pascal elab umbset ja rahutut elu väikelinna raamatukogutöötajana, kuni saatuslik kokkusattumus annab talle võimaluse end surnuks pidada ja alustada elu uue nime all. See ootamatu vabanemine näib esialgu kingitusena – kadunud Mattia muutub uueks inimeseks, kellel ei ole sidemeid ega kohustusi. Ent kiiresti ilmneb, et täielik vabadus ei tähenda sugugi õnne ega sisemist rahu.

Teose narratiiv on üles ehitatud tagasivaatavalt: Mattia jutustab oma loo, analüüsides samal ajal oma motiive, illusioone ja läbikukkumisi. Romaan liigub vaheldumisi groteskse huumori ja filosoofilise tõsiduse vahel, tuues esile inimese püüdluse kontrollida oma saatust ja selle pingutuse paratamatud piirid. Pirandello seob loo argielu üksikasjad eksistentsiaalsete küsimustega, esitades lugejale keerulisi dilemmadeid vabaduse, vastutuse ja enesemääramise kohta. Mattia katsed alustada uut elu ei vii mitte kergenduseni, vaid süveneva võõrandumise ja lõpuks sisemise ummikuni.

Luigi Pirandello oli Itaalia kirjanik, näitekirjanik ja nobelist, kelle loomingul on keskne koht 20. sajandi modernistlikus kirjanduses. Ta on tuntud identiteedi, illusioonide ja reaalsuse piire uurivate teoste poolest, kus sageli kaotab tegelane iseenda või kohtub oma teisikuga. „Kadunud Mattia Pascal“ on tema varasemate romaanide hulgas üks mõjukamaid, pakkudes teravat ühiskonnakriitikat ning analüüsides inimese suhet iseenda ja maailmaga, milles ta peab elama. Pirandello keel ja kujundid on nüansirikkad, jättes lugejale ruumi kahtlusteks ja tõlgendusteks.