Lühike filosoofiline leksikon

„Lühike filosoofiline leksikon“ on nõukogudeaegne teatmeteos, mis koondab olulisi filosoofilisi mõisteid, kategooriaid, koolkondi ja isikuid, lähtudes marksistlik-leninlikust maailmavaatest. Raamat on koostatud eeskätt kasutamiseks õppe- ja ideoloogilistes asutustes ning selle eesmärk on tutvustada filosoofia põhitermineid ning nende tõlgendust vastavuses tolle aja ametlike teadusvaadete ja ühiskondliku ideoloogiaga. Leksikon sisaldab lühikesi, kuid süsteemseid seletusi mõistetele nagu materialism, idealism, dialektika, tunnetusteooria, samuti ülevaateid tähtsamatest filosoofidest – nii antiikajast kui ka uusajast –, kusjuures eriti rõhutatakse marksismi rajajate (Marx, Engels, Lenin) õpetust ja rolli filosoofia arengus.

Teose ülesehitus järgib tähestikulist järjestust ja annab iga märksõna juures lühikese seletuse, millele lisanduvad vajadusel viited teistele seotud mõistetele. Erilist tähelepanu pööratakse sellele, et vastandada marksistlik dialektiline materialism muudele, „ebateaduslikeks“ peetavatele vooludele, nagu subjektivism, eksistentsialism, spiritualism või skolastiline idealism. Selline lähenemine kajastab 1940. aastate teise poole ideoloogilist suunatust, mil filosoofilist käsitlust kasutati aktiivselt ühiskonna ja teaduse ideoloogiliseks suunamiseks. Samas pakub leksikon ülevaadet ka filosoofia ajaloolisest kujunemisest ja mõningatest sisemistest vastuoludest filosoofiliste seisukohtade vahel, mis teeb selle huvipakkuvaks ka tagasivaates.

„Lühike filosoofiline leksikon“ ilmus kirjastuselt Teaduslik Kirjandus, mis tegutses ENSV-s akadeemilise ja ideoloogilise väljaandena. Tegemist ei ole neutraalse entsüklopeedilise teosega, vaid tööriistaga, mis pidi aitama luua ühtset filosoofilist maailmapilti nõukogude süsteemis. Leksikoni koostasid tolle aja teadlased ja filosoofid, kelle tööd olid tihedalt seotud riikliku doktriiniga. Kuigi mitmed seletused kannavad tugevat ideoloogilist pitserit, annab teos hea ülevaate sellest, milliseid filosoofilisi suundi peeti tol ajal oluliseks või kahjulikuks, ning kuidas filosoofia kui distsipliin oli allutatud poliitilisele ja ideoloogilisele kontrollile.