Kui ründasid tankistid. Memuaarid

Ludvig Kuristi mälestusteraamat „Kui ründasid tankistid“ viib lugeja läbi mitmete 20. sajandi sõjaliste murrangute, mille tunnistajaks ja osaliseks autor oli. Juba viieteistkümneaastaselt liitus ta kodusõja päevil toitlusarmee võitlejatega, alustades oma sõjameheteed väga noorelt. Hilisemad õpingud ratsaväekoolis ja tankivägede juhtimiskursustel kujundasid temast professionaalse sõjaväelase. Erilise tähelepanu all on tema kogemused 1939/40. aasta Nõukogude-Soome sõjas, kus ta teenis tankiroodu komandörina, saades esimesed otsesed kokkupuuted soomusvägede kasutamisega lahinguväljal.

Teose põhitelg kulgeb läbi Suure Isamaasõja, kus Kurist kirjeldab üksikasjalikult oma teekonda Moskva lähiste karmidest lahingutest kuni võiduka lõpuni Berliinis ja Prahas. Tema jutustustes on ühendatud isiklikud mälestused, rindesituatsioonide detailid ning sõjakaaslaste meenutused. Memuaaride väärtus seisneb just otsese kogemuse edasiandmises – autor avab nii taktikalisi manöövreid kui ka argiseid olukordi, millega tankistid pidid silmitsi seisma. Lugudest moodustub pilt sõja käigust läbi ühe konkreetse osaleja silmade, rõhutades tankivägede rolli ja tähendust teises maailmasõjas.

Ludvig Kurist (1910–1983) oli eesti päritolu Nõukogude Liidu sõjaväelane ja Nõukogude Liidu kangelane. Tema teenistuskäik algas juba varases nooruses ning kestis läbi kodusõja, Soome sõja ja Teise maailmasõja. Teda tunnustati mitmete autasudega ning ta tõusis tankivägede juhtkonnas olulisele kohale. Oma mälestusteraamatus jäädvustas Kurist isikliku vaatenurga tankivägede võitlusteele, andes ühtlasi tunnistuse ajast, mil tankidest sai üks otsustavamaid relvaliike. Tema memuaarid on osa sõjakirjanduse traditsioonist, mille kaudu on edasi antud nii sõjaline kogemus kui ka isiklik pilk ajaloole.