Vestlused professor Y-iga

Louis-Ferdinand Céline’i teos „Vestlused professor Y-iga“ on kirjutatud esseistlikus, kuid vaimukalt mängulises vormis, kus autor peab väljamõeldud dialoogi kujuteldava professoriga, et arutleda omaenda kirjandusliku stiili, loominguliste põhimõtete ja laiemalt kogu kirjanduse üle. Tekst on manifestilaadne ja tugevalt isikupärane, täis teravmeelseid ja sageli sarkastilisi mõtisklusi, milles Céline kaitseb oma radikaalset keelekasutust ja „kõnekeele kirjandusse toomist“ kui ainsat autentset vormi tänapäevaseks eneseväljenduseks. Professor Y esindab akadeemilist ja konventsionaalset kirjandusvaadet, mille suhtes autor esitab ägedat kriitikat, võttes sihikule nii kirjandusliku eliidi kui ka ühiskondliku silmakirjalikkuse.

Raamat ei sisalda tavapärast narratiivi, vaid on üles ehitatud dialoogilisele vahetusele, mis on tegelikult monoloogiline ja tugevalt Céline’i vaatevinklist kantud. Tekst on tihe, sageli katkeline, hüppeline ja eksperimentaalne oma vormis, kasutades keelelisi võtteid, mis olid toona uuenduslikud ja mõjutasid paljusid hilisemaid kirjanikke. Samal ajal on see ka metafoorne enesekaitsekõne: autor reageerib kriitikale, mis oli suunatud tema vastu pärast varasema loominguga kaasnenud skandaale ja tema vastuolulist isikut. „Vestlused professor Y-iga“ ei paku niivõrd kirjanduslikku lugu, kuivõrd läbinägelikku ja väljakutsuvat pilku kirjaniku rollile ja loominguvabaduse piiridele.

Louis-Ferdinand Céline (1894–1961) oli prantsuse kirjanduse üks murrangulisemaid autoreid, kelle stiil ja hoiakud lõhestasid arvamusi juba tema eluajal. Tema romaanid, eriti „Reis öö lõppu“, muutsid arusaama kirjanduse keelest ja toonist, tuues sellesse kõnekeelsust, katkestusi ja vahetut emotsiooni. Samas on Céline’i isikut saatnud vastuolud seoses tema sõjaeelse antisemitismi ja sakslastega koostöö süüdistustega. „Vestlused professor Y-iga“ kujutab endast üht tema hilisemat, vaimukamat ja samas eneseteadlikumat teksti, kus ühenduvad tema loomefilosoofia, isiklik frustratsioon ja katse jääda truuks iseendale keset kirjanduslikke ootusi ja hukkamõistu.