Kapten Corelli mandoliin
Kapten Corelli mandoliin
Järeletulemise võimalusi ei õnnestunud laadida
- Seisukord: Hea (kasutatud)
- Märkused: Raamatukogu tunnustega raamat (kustutatud).
- Varrak | 2000
- 491 lk | Kõvakaaneline | 154 x 210 mm
- ISBN: 9789985303207
- Keel: eestikeelne
Louis de Bernières’ romaan „Kapten Corelli mandoliin“ viib lugeja Teise maailmasõja aegsele Kreeka saarele Kefalloniále, kus pealtnäha rahulik elu paisatakse segi sõjalise okupatsiooni, sisemiste vastuolude ja armastuse ootamatu tärkamisega. Loo keskmes on noor kreeka naine Pelagia, arsti tütar, ja itaallasest ohvitser kapten Antonio Corelli, kes saabub saarele kui okupeeriva väe esindaja, ent kujuneb ajapikku hoopis millegi enama kehastuseks. Sõda ei esita neile üksnes moraalseid ja poliitilisi väljakutseid, vaid raputab ka isiklikke suhteid ja väärtushinnanguid, sundides valima südame ja kohusetunde vahel.
Romaani jutustamislaad on mitmekihiline ja mitmehäälsuslik: vahelduvad erinevate tegelaste vaatenurgad, päevikukatked, ajaloolised viited ja poeetilised kirjeldused. Bernières seob suure ajaloosündmuse intiimsete lugudega, milles kajastub nii armastuse haprus kui ka inimsuse vastupidavus. Itaallaste ja kreeklaste omavahelised suhted, kohalike kogukondade elu ning sõjajärgse kaose kujutamine loovad tiheda taustakoe, milles üksikisiku lood ei kao ära, vaid muutuvad kõnekamaks. Mandoliin, pealkirjas mainitud muusikainstrument, sümboliseerib ilu, mis jääb kestma ka kaose ja hävingu keskel.
Louis de Bernières (sündinud 1954) on briti kirjanik, kelle loomingut iseloomustab ajalooliste ja sotsiaalsete teemade ühendamine inimlike ja emotsionaalsete vaatenurkadega. „Kapten Corelli mandoliin“ on tema tuntuim romaan, mis ilmus 1994. aastal ja pälvis rahvusvahelise tunnustuse. Teose ekraniseering lisas sellele veelgi tuntust, kuigi kriitikud hindavad originaalteost sageli sügavamaks ja nüansirikkamaks. Bernières on ka teiste romaanide autor, kuid just see raamat on jäänud tema loomingus kesksele kohale kui armastuse ja ajaloo põimumise tundlik käsitlus, milles tõelisus ja väljamõeldis toetuvad teineteisele nagu kaks poolust, mis kujundavad kogu inimkogemuse.
