Aabits

Loreida Eiseni koostatud „Aabits“ on 1970. aastate Eesti koolisüsteemi oluline õpik, mis oli suunatud 1. klassi õpilastele lugema ja kirjutama õpetamiseks. Raamat järgib oma ülesehituselt nõukogude perioodi aabitsatele iseloomulikku struktuuri: lihtsatest häälikutest ja silpidest liigutakse järk-järgult keerukamate sõnade, lausete ja lõpuks väikeste juttudeni. Õppematerjal on loodud järjepidevalt häälikumeetodil, kus iga täht ja selle hääldus kinnistatakse vastava sõna ja kujutise kaudu. Lastele tutvustatakse tähtede kõrval ka keelelisi mõisteid, nagu lause ja mõte, mis pannakse elulisse konteksti.

Raamatust leiab nii lihtsaid sõnaridu kui ka lühilugusid, mis on kirjutatud selges ja eakohases keeles. Oluline osa on illustratsioonidel, mis toetavad teksti ja aitavad õpilastel seostada sõnu esemete või olukordadega. Aabitsa sisus peegelduvad ka ajastule omased ideoloogilised rõhuasetused, sh viited tööle, kollektiivile ja kodumaale, mis olid osa nõukogude hariduse väärtuskasvatusest. Samas leiab teosest ka üldinimlikke teemasid – sõprus, pere, loomad ja loodus –, mis on tänaseni äratuntavad ja mõistetavad. Õpik on üles ehitatud nii, et see sobib kasutamiseks koos töövihiku ja õpetaja juhendmaterjalidega.

Loreida Eisen oli haridustöötaja ja metoodik, kelle panus kooliõpikute koostamisse ulatus mitmete aastakümnete taha. Tema koostatud aabitsad said osaks paljude põlvkondade kooliteest, olles mõeldud mitte ainult lugemisoskuse arendamiseks, vaid ka õpilaste mõttemaailma kujundamiseks. 1974. aasta väljaanne on üks neist, millel oli oluline roll eesti laste emakeele omandamisel riiklikult ühtlustatud õppekava alusel.