Looming 9/2025

Looming 9 2025 koondab sügisesse numbrisse tugeva luule ja proosa telje. Luuleosas avaldavad tekste Mari Liis Müürsepp, Joosep Vesselov, Jürgen Rooste, Aliis Aalmann, Anu Kree ja Talvike Mändla, kelle tekstides vahelduvad argipäevased tähelepanekud, enesekõne ja ühiskondlikud nihked. Proosat esindavad Kaur Riismaa romaani Väsinud valguse teooria katkend, Mario Pulveri romaani Theseuse laev katkendid ning Toomas Raudami jutt Küünlamees, mis asetavad üksikute tegelaste lood laiemasse ajalis ruumilisse plaani. Numbris on ka Eeva Pargi näidend Igavikumehed, mis toob draamavormi kaudu esile ajatunnetuse ja põlvkondlike kogemuste kõrvutuse.

Rubriigis Kirjanik loeb on fookuses Brigitta Davidjants, kelle kaudu vaadeldakse lugemist ja kirjutamist teineteist täiendavate tegevustena. Artiklite plokis kirjutab Leelo Tungal muusikast ja kultuurikogemusest tekstides Eesti NSV pianist ja Saksa DV seep ning Andorra nuhk ja Ahmadulina. Rebekka ja Nicolas Lotman analüüsivad käsitluses Värsiarhitektuur Toe Tagi lauluteksti ja selle muusikalist tausta, tõstes esile, kuidas rütm ja sõnakasutus toimivad nüüdiskultuuris. Eve Pormeistri käsitlus on kummardus Eeva Pargile kui Põhjamaade ja Eesti sõnameistrile, intervjuu Eeva Pargiga lisab sellele vahetu autori hääle, Kalle Käsper uurib oma artiklis laiemat kultuurilist ja kirjanduslikku tausta.

Arvustuste osas vaadeldakse Berit Petolai, Merike Õimu, Jim Ashilevi, P I Filimonovi ja Janika Kronbergi teoseid, keskendudes nii poeetika valikutele kui ka käsitletavatele ajaloost, identiteedist ja argielust lähtuvatele teemadele. Nii seob number ühte luuletajate uued tekstid, romaanikatked, ühevaatuselise näidendi, kriitilised artiklid ja arvustused, moodustades läbilõike käimasolevatest kirjanduslikest aruteludest. Looming 9 2025 sobib lugejale, kes soovib jälgida eesti kirjanduse hetkeseisu mitte ühe autori, vaid tervikliku välja vaate kaudu, kus loominguline töö, enesetõlgendus, kriitika ja mälukirjeldused toetavad üksteist.