Looming 9/2012

Number avab ilukirjanduslik rida, kus luule ja proosa liiguvad vaheldumisi. Luuletustega esinevad Eeva Park, Kalle Käsper, Marko Kompus, Heli Illipe-Sootak, Maarja Pärtna ja Maarja Kangro; eri registrites kõlab ka Juhan Hellerma. Proosas annab tooni Mehis Heinsaar looga Äratus, Maimu Berg avaldab katkendid teosest Moemaja ning Peeter Sauter toob valiku Kodu sel maal. Kristo Kruusman esitab loo Mantel ja mees, Imre Siil kirjutab jutustuse pealkirjaga Doominoefekt. Tekstide paigutus on sirgjooneline: lühipalad ja katkendid asetatakse kõrvu luuletsüklitega, nii et hääled ja rütmid saavad ruumi ilma programmita, ent selge järjekorraga. Valiku fookus püsib kõnel ja liikumisel; autorite nimekiri annab orientiiri, kuhu kanda lugemine ja millal vahetada registrit.

Artiklite ja arvustuste teljel koorub välja kaks sõlme. Üks koondub Tõnu Õnnepalu romaani Paradiis ümber: Riho Saard kirjutab teoloogilise arutluse Jalutuskäik kirjaniku paradiisis, Elle-Mari Talivee ja Kadri Tüür vaatavad Paradiisi maa peal, autor ise avaldab kaks lühiteksti Early morning ja every day. Teine sõlm puudutab kirjanduspilti laiemalt: Hasso Krull kirjutab essees Emaemade tähe all Kauksi Ülle etnofuturismist ja eksperimentalismist, Joel Sang seab kõrvuti Saarikoski ja Kafka, Andra Teede arutleb Carolina Pihelgase loomelaine üle, Jüri Kallas vaatab žanriproosat loos Kõvad mehed, naised ja rohkelt seiklust. Lisanduvad Andrus Kivirähki märkmik Hea mees ja tema sõbrad, Sirje Kiini tähelepanekud Vilde biograafia lugemisel ning Triinu Tamme käsitlus Daniel Pennaci romaanist Keha päevik. Nõnda on arvustuste ja esseede plokk seotud nii konkreetse teose kui ka kirjandusvälja üldisema liikumisega.

Kokku moodustub vihik, mis ei raja ühtset teesi, vaid laseb teemadel kõrvuti käia. Ilukirjandus annab lähivaatuse keelele ja olukorrale; esseed ja arvustused testivad mõisteid ning loovad sideme teoste ja lugemise praktikate vahel. Sama kaar liigub üksiktekstist laiemasse arutellu ja tagasi: paradiisi motiivist teoloogilise ja ökoloogilise tõlgenduseni, etnofuturismi vaatepunktist kirjandusajaloolise võrdluseni, päevikulaadsest märkmeraamist kuni konkreetse romaani detailideni. Rubriikide järjestus on selge ja loetav, nii et lugeja saab võtta numbri kas sirgelt algusest lõpuni või liikuda peatuste kaupa, valides omale sobiva raja luule, jutustuste, esseede ja retsensioonide vahel.