Looming 8/2024

Looming 8/2024 on augustinumbrina koondatud vihik, kus saavad kokku nüüdiseesti luule, proosa, esseistika, kirjanduskriitika ja mälestuslikud tekstid. Luuleosa moodustavad Riste Sofie Käär, Tõnis Vilu, Kaarel B. Väljamäe, Anu Kree, Lea Mändmets ja Juhan Jõers, kelle tekstid varieeruvad argipäevast ja mälukogemustest mängulisemate kujunditeni. Nendega haakub Lilli Luugi kaks teksti Muld ja Kolm rahvuslindu, mis liidavad luule ja lühivormi jutustuse joone. Proosat esindavad Karola Karlsoni Metsa poole ja Reeli Reinausi lugu Kusagil Californias, kus keskmes on liikumine, ruum ja eneseotsing.

Artiklite ja esseistika plokis on läbivad märksõnad kirjanduslugu, Tartu ja mõtestatud kultuuriruum. Sirje Olesk ja Janika Kronberg kirjutavad käsitluses Allikate läheduses, muutlikus ajas kirjandusloolisest uurimistööst ning selle seostest ajastu ja biograafiaga. Külliki Kuuski artikkel Lauljad Linnuteel: Hando Runnel ja Uku Masing vaatleb kahe luuletaja tekste kõrvuti, keskendudes häälele ja maailmapildile. Mihkel Mutt jätkab Tartu-ainelist joont esseekogumikus Tartu tuld toomas. Kodu ja vaimuloolisi etüüde, Berk Vaher lisab sellele teise vaatenurga esseega Tartu futurism kui vastuvoolu ujumine. Rubriigis Kirjanik loeb on fookuses Aliis Aalmann, kes kommenteerib oma teksti ja lugemiskogemust.

Kriitika osas analüüsib Heli Allik käsitluses Tõnis Vilu tähendus ühe nüüdisaegse autori loomingu tähendusvälja ja vastuvõttu. Mari Peegel tekstis Sõnastades ilmset, Hanna Linda Korp kirjutises Mittesuhe, mittearmastus, mittekohtumine ja Kärt Hellerma loos Noore päikese all vaatlevad värskemate teoste kujundeid ja suhteid, sidudes isikliku lugemiselamuse laiemate tõlgendusvõimalustega. Numbri lõpetavad Made Luiga Tuiutavad jutud ringvaate rubriigis ning kroonikaosa, kuhu kuulub ka Arvo Valtoni mälestuslehekülg (14. XII 1935 – 26. VII 2024), andes ajakirjale ühtaegu kirjandusliku ja kultuuriloolise mõõtme.