Looming 4/2012

Aprillinumber hoiab ilukirjanduse telge proosa kaudu: Kai Aareleid avaldab jutu Tango, mis viib tähelepanu lähisuhte rütmidele ja vaiksete liikumiste sees toimuvale. Proosapalaga seatakse numbrisse selge keskpunkt, mille ümber liiguvad arvustused ja arutelud; jutustuse tihe ülesehitus annab mõõdu, millega teised rubriigid teksti ja tegelikkuse vahelist piiri katsuvad. Ilukirjanduslik plokk ei taotle teemat kinnistada, vaid avab lugemisviisi, kus stseen ja paus teevad töö, ning jätab ruumi kõrvalhargnevatele käsitlustele, mis loevad sama sõlme teisest suunast.

Esseistika ja kriitika osas kirjutab Toomas Haug käsitluse Mehis Heinsaare võimatu missioon, kus lugeja viiakse Heinsaare proosa tööriistade juurde: hääl, kujund, nihke hetk. See tekst asetub ilukirjanduse kõrvale nii, et analüüs ei sulandu ülevaateks, vaid toimib kompassina teekonnal, mille Aareleid on avanud. Arutlevat hoiakut laiendab Veiko Märka lühipala saimegi eurooplasteks…, mis võtab kõne alla avaliku ruumi ja identiteedi sõnastamise. Koos joonistavad need esseed välja, kuidas kriitika loeb teost mitte lõppotsusena, vaid liikumise kirjeldusena: üks tekst toob autori maailma võtme, teine proovib keele ja argipoliitika sõlme. Numbri sees töötavad seega kõrvuti jutustus, kirjanduslooline analüüs ja ühiskonnakommentaar, ilma et üks kanal teise tööd üle võtaks.

Tagumises plokis koonduvad rubriigid, mis hoiavad sideme kirjandusvälja igapäevaga. Kroonikat märgib sündmuste lühirea, mille kaudu ajakirja tekstid seotakse ettekannete, esitlustega ja tunnustustega; Estica kogub teateid ja tähelepanekuid, mis puudutavad eesti keele ja kirjanduse liikumist väljaspool konkreetset teost. Arutlevat osa täiendab Anu Saluääre essee Kirjanduse lugudest, mille fookus on lugude vahendamise ja tõlkimise praktikatel: kuidas sõnum liigub žanrist žanrisse ning millal muutub vahendaja valik teksti osaks. Koos annavad need rubriigid numbri tasakaalu: ilukirjandus seab lähtekoha, esseistika ja kriitika pakuvad tööriistad, Kroonikat ja Estica hoiavad vaate avatud ning seovad lehekülgedel toimuvat kirjanduselu pideva liikumisega.