Looming 1/2025

Looming 1/2025 on jaanuarinumber, mis seab algusesse tugeva luulevaliku. Tekste avaldavad Triin Paja (luuletsükkel Must-toonekurg ja Linavästrik lendab vastu akent), Riste Sofie Käär (Linnumaja), Jürgen Rooste (Põlv-est ja rauakuninga raske), Ülar Ploom (Kogu moos, Vita nova ehk ühe teekonna lõpp ja ja sajab), Märt Sepper (αιώνια αγάπη, modus operandi), Eeva Park (Aeg, Linnumaja reeglid) ning K. R. Adamson (Kindad ümbrikus). Kaasa teevad Ķempi Kārl tekstiga Emakeele koda ja Silvia Urgas luuletusega Eestimaa puit, samuti Tiina Veikat (Kõike head), Seio Saks (Taevas, Aed, Hilinevad pühakud, Ristirüütlite laul) ja Kai-Mai Olbri, kelle luuletuste keskmes on mina-kõneleja ja enesetaju. Välisautorite hulgast on esindatud kuubalanna Dulce María Loynaz oma valikuga Hind ja teised luuletused. Nii koondub numbris eri põlvkondade ja keelte hääli, mis kõnetavad nii vormi kui ka keele tasandil.

Proosat ja esseistikat hoiab koos mitmetahuline kriitika- ja mälukeskne plokk. Rubriigis Kirjanik loeb keskendub Tõnis Vilu oma lugemiskogemusele. Tiia Toomet kirjutab tekstis XX sajandil kasvanu mälestused lapsepõlve ja ajastu kokkupuutejoontest, Aare Pilv vaatleb sarjas Üks luuletus Jaan Kaplinski luuletust Ei ole lohutust, Joonas Hellerma analüüsib Juhan Liivi jutustust Vari ning Jan Kaus käsitleb loos Arm ja hirm Gert Helbemäe romaani Ohvrilaev irratsionaalseid jõude. Toomas Haug kirjutab Eesti raamatu aasta puhul meelde tulnud unenäost. Piret Tänava artikkel küsib, kas kirjandusrühmituse paatos on programm või siiras sisekaemus, Mari-Liis Müürsepp keskendub loos Aga mis issi siis teeb pere- ja töörollidele, Hele-Mai Viiksaar arutleb suhte üle, kus kirjanik kõneleb ja kriitik kuulab, Valner Valme tekst Ristisõda tavalise inimese vastu vaatleb konfliktipingeid ning Priit Põldma käsitlus See lõpuni seletamatu elu peatub eksistentsiaalsetel küsimustel.

Numbri lõpuosas on kroonika ja ringvaade, kus antakse teada Eesti Kirjanike Liidu uutest liikmetest ning seotakse ajakirjanumber jooksva kirjanduselu sündmustega. Estica-rubriik asetab fookusesse eesti kirjanduse laiemas kontekstis, jätkates ajakirjale iseloomulikku suunda jälgida tekstide liikumist ajas ja ruumis. Kokku annab see väljaanne tervikpildi, kus originaalluule, tõlked, kirjandusloolised käsitlused, kriitika ja institutsionaalne info toetavad üksteist ning lubavad lugeda numbrit nii iluk