Loomatervise käsiraamat 1. osa

„Loomatervise käsiraamat. 1. osa“ on praktiline veterinaariateatmik, mis oli mõeldud kasutamiseks nii põllumajandusloomadega tegelevatele spetsialistidele kui ka loomapidajatele nõukogudeaegses Eestis. Teose esimeses osas keskendutakse loomade anatoomiale, füsioloogiale, pidamistingimustele ja olulisematele haiguste ennetusmeetmetele. Käsitlus on süsteemne ja teaduspõhine, kuid samas rakenduslikult orienteeritud, võimaldades lugejal mõista loomade tervise säilitamise ja taastamise aluseid. Erilist tähelepanu pööratakse kariloomadele nagu veised, sead, lambad ja hobused, arvestades nende rolli majanduses.

Raamatus tutvustatakse loomade normaalset kehalist seisundit ning antakse juhiseid, kuidas varakult märgata haigustunnuseid ja millised tegurid võivad looma tervist mõjutada. Kirjeldatakse erinevate loomaliikide pidamise ja söötmise nõudeid, hügieeni ja bioohutuse põhimõtteid ning loomadele ohutute töövõtete kasutamist. Iga teema juures on toodud nii teoreetilised selgitused kui ka praktilised juhised, mida saab kasutada näiteks loomapidamises esinevate probleemide lahendamisel. Raamat ei piirdu üksnes ravi käsitlusega, vaid rõhutab ka profülaktika ja loomade heaolu tähtsust.

„Loomatervise käsiraamat“ valmis koostöös veterinaar- ja loomakasvatusspetsialistidega, kelle eesmärk oli levitada teaduslikult põhjendatud ja laialdaselt rakendatavat teavet loomade tervise valdkonnas. Valguse kirjastuse väljaandena sobitus see toonaste käsiraamatute sarja, mis püüdsid ühendada akadeemilise teadmuse praktilise vajadusega. Teose esimest osa täiendasid hiljem ilmunud järgmised köited, milles keskenduti juba konkreetsematele haigustele ja ravi meetoditele. Tänapäeval on raamat väärtuslik allikas neile, kes huvituvad veterinaaria ajaloost või soovivad mõista, kuidas kujunes välja süsteemne lähenemine loomade tervishoiule Eestis.