Looduslikud pühapaigad

„Looduslikud pühapaigad“ koondab endas käsitlusi Eesti ajaloolistest hiiekohtadest, pühadest puudest, allikatest ja ohvrikividest ning toob fookusesse nende paikkondade rolli meie rahva kultuuris ja usundilises maailmapildis. Raamat ei piirdu pelgalt ajaloolise ülevaatega, vaid vaatleb looduslike pühapaikade tähendust ka tänapäeva kontekstis, analüüsides, kuidas on muutunud suhtumine nendesse paikadesse läbi sajandite. Erilist tähelepanu pööratakse sellele, kuidas sotsiaalsed, majanduslikud ja kultuurilised muutused on mõjutanud pühapaikade säilimist ja kadumist.

Teos põhineb 2005. aasta kevadel Rahvusraamatukogus toimunud konverentsil „Eesti ajaloolised looduslikud pühapaigad eile, täna, homme“, mille korraldas Maavalla Koda. Raamatus esitatud artiklid käsitlevad looduslike pühapaikade uurimist eri distsipliinide vaatenurgast – arheoloogia, etnoloogia, looduskaitse ja religiooniuuringute kaudu. Samuti vaadeldakse, milline on pühapaikade seisukord tänapäeval ning kuidas neid tulevikus kaitsta ja väärtustada. Käsitletakse nii kultuurilisi kui ka looduslikke aspekte, samuti juriidilisi ja kogukondlikke tegureid, mis mõjutavad nende paikade käekäiku.

Raamat sobib lugejale, kes soovib mõista Eesti pärimuskultuuri sügavamaid kihistusi ning nende seoseid looduse ja usundi vahel. Teos on oluline allikas ka muinsuskaitsjatele, keskkonnateadlastele ja õpetajatele, kelle huvisfäär ulatub looduse, ajaloo ja kultuuri ristumispunktidesse. Käsitlus aitab mõtestada, miks looduslikud pühapaigad ei ole pelgalt maastikuelemendid, vaid kultuurilise järjepidevuse kandjad.