Mister Pip

Lloyd Jonesi romaan „Mister Pip“ viib lugeja 1990. aastate Bougainville’i saarele, kus kodusõda on sulgenud koolid ja katkestanud ühenduse välismaailmaga. Saare üksildasse külakeskkonda jääb vaid üks valge mees, hr Watts, kes otsustab hariduse andmise enda peale võtta. Ta loeb lastele ette Charles Dickensi „Suurt Tõõri“, mille peategelasest Pipist saab tüdruku nimega Matilda jaoks teejuht ja pääsetee kujutlusvõime kaudu. Pip muutub oluliseks mitte ainult Matildale, vaid kogu külale, olles vastukaaluks vägivallale, teadmatusel põhinevale repressioonile ja lootusetusele.

Romaan põimib realistlikku saareolustikku ja klassikalise briti kirjanduse kihistusi, luues niimoodi kahe maailma kokkupõrke: ühelt poolt väljamõeldud viktoriaanlik Inglismaa, teisalt verine kodusõda. Kuna lapsed ei tea midagi Pipist ega Inglismaast, muutub see neile samasuguseks müüdiks nagu iga teine, samal ajal kui hr Wattsi kohalolek ja teosed äratavad sõjaväelastes kahtlusi. Raamatu tegevus hakkab arenema ootamatus suunas, kui fiktsioon ja reaalsus hakkavad segunema, ning iga sõna ja raamatuleht võivad osutuda elu ja surma küsimuseks.

Uus-Meremaa kirjanik Lloyd Jones on varasemalt tegutsenud ajakirjanikuna ning tema looming on sageli kantud ühiskondlikust ja kultuurilisest kihistusest. „Mister Pip“ on tema rahvusvaheliselt kõige tuntum teos, mille eest ta pälvis mitmeid auhindu ja mis jõudis ka Bookeri preemia lõppvalikusse. Teos käsitleb hariduse ja narratiivi väge, küsides, mida tähendab kuuluvus, mälu ja identiteet maailmas, kus lugusid võidakse tunda, moonutada või kaotada. Lloyd Jonesi kirjandusstiil on vaoshoitud, ent emotsionaalselt mõjuv, ning „Mister Pip“ on selle suurepärane näide.