Daniel Stein, tõlkija

Daniel Stein, tõlkija on tõsielulistest allikatest lähtuv romaan vend Daniel Šteinist, kelle prototüübiks on Poola juut Oswald Rufeisen. Sõja ajal töötab ta tõlgina Gestapos, kasutades oma keeleoskust, et päästa võimalikult palju inimesi getodest ja massihävitusest. Pärast sõda pöördub ta katoliku usku, saab preestriks, kolib Iisraeli ja püüab luua väikest kogukonda, kus juudi ja kristliku traditsiooni vahel saaks rahulikult kõnelda. Teos ei jutusta Danieli lugu sirgjoonelise eluloona, vaid koondab kirju, raportid, päevikumärkmeid, pihtimusi ning erinevate inimeste vaatenurki. Nende kaudu jõuab lugejani nii natsirežiimi, Nõukogude süsteemi kui ka Iisraeli riigi varajase perioodi kogemus, mille keskel Daniel püüab jääda truuks nii oma usule kui ka inimestevahelise dialoogi vajadusele.

Romaani keskmes on tõlkimine kõige laiemas mõttes: keelest keelde, ühest ususüsteemist teise, isiklikust kogemusest üldiseks arusaamaks. Paljud tegelased – päästetutena ellu jäänud juudid, Saksa ametnikud, Iisraeli bürokraadid, katoliiklik hierarhia, Danieli koguduseliikmed – räägivad oma häälega, vahel üksteisele vastu. Nende tekstide vahel liigub autorihääl, mis kommenteerib materjali, kahtleb ja küsib, kas inimesel on üldse võimalik Jumalast ja süüst, reetmisest ja andestusest järjekindlisel moel rääkida. Teos uurib, mida tähendab kuuluda ühtaegu mitmesse kultuuri ja ühtegi mitte lõpuni, ning kas üksikisiku eetilised valikud ulatuvad üle süsteemide piiride. Lugeja satub usuotsingute ja ajaloolise surve labürinti, kus lõplikku vastust ei pakuta, küll aga antakse tihe ja nüansseeritud pilt 20. sajandi Euroopa moraalsest koormast.

Ljudmila Ulitskaja on 1943. aastal sündinud vene kirjanik, kelle taust on loodusteadustes – ta õppis Moskva ülikoolis bioloogiat ja töötas geneetikuna, enne kui asus tööle juudi kammerteatris ning kirjanduse juurde. Rahvusvahelise tuntuse tõid talle romaanid, millest eesti keeles on ilmunud näiteks Kukotski juhtum, Medeia ja tema lapsed, Lõbus matus, Imaago ja Daniel Stein, tõlkija. Ulitskaja loomingule on iseloomulik perekonna- ja põlvkonnalugude kõrval juudi identiteedi, usu ja totalitaarsete režiimide mõju uurimine. Ta on pälvinud mitmeid kirjandusauhindu ning tema teoseid on tõlgitud paljudesse keeltesse. Kirjaniku avalikud seisukohavõtud ja kriitiline hoiak autoritaarse poliitika suhtes on teinud temast ka olulise ühiskondliku hääle, kelle romaanid ühendavad ilukirjanduse ja eetilise arutelu.