Ilmakoer Muki

„Ilmakoer Muki“ on südamlik lasteraamat, mille keskmes on tänavakoer nimega Muki. Ta on asfaldivärvi, veidi pulstunud ja lonkav, kuid see ei takista teda mööda linna tänavaid ringi silkamast, sisehoove nuusutamast ja poetreppidel valvet pidamast. Mukil ei ole oma peremeest ega perenaist, kes tema eest hoolitseks, mistõttu on ta harjunud iseendaga juttu ajama ja maailma omal moel mõtestama. Loo südamik peitub just selles üksildases, ent leidlikus koeratõusus, kes suudab raskuste kiuste leida oma olemisele tähenduse.

Raamatus saadab Mukit õrn iroonia ja eluline soojus, mille kaudu avanevad nii tema igapäevased seiklused kui ka mõtted sõprusest, hoolimisest ja kuuluvusest. Mustvalged illustratsioonid täiendavad teksti, rõhutades koera elukäigu nukrat ja samas helget tooni. Teos toob esile küsimuse, mida tähendab kuuluda kellelegi või olla päriselt üksi, kuid pakub seda noorele lugejale arusaadaval ja kaasahaaraval moel. Muki lugu on lihtne, aga samas sügav, ärgitades lugejat märkama väikseid rõõme ja väärtustama lähedust, mida elu vahel nappideski kinkida suudab.

Livia Viitol (sündinud 1958) on eesti kirjanik, tõlkija ja kirjandusteadlane. Tema looming hõlmab nii lastekirjandust, tõlkeid kui ka kirjandusloolisi uurimusi. Viitol on tõlkinud eesti keelde mitmeid saksa kirjanduse teoseid ning avaldanud uurimusi kirjanduse ja kultuuriloo teemadel. „Ilmakoer Muki“ on tema panus lastekirjandusse, kus ta ühendab sooja jutustamislaadi ja tähelepaneliku pilgu, et kujutada väikese lugeja jaoks arusaadaval viisil üksindust, lootust ja hoolivuse tähtsust. Teos näitab Viitoli mitmekülgset annet nii uurija kui ka loo jutustajana.