Teel

Lisa Lutzi romaan „Teel“ algab justkui tüüpilise põgenemisloona: kaks naist, kes on omavahel napilt tuttavad, asuvad koos teekonnale, vältimaks minevikku ja neid jälitavat ohtu. Üks neist, Tanya Dubois, on pidevalt identiteeti vahetanud naine, kelle elustaimedele sarnane eluviis varjab traagilisi sündmusi ja segaseid motiive. Teine, Blue, on ettearvamatu ja impulsiivne karakter, kelle minevik pole vähem hämar. Teekond viib nad läbi Ameerika väikelinnade ja bensiinijaamade, tuues iga peatuspaigaga kaasa uusi ohte, valesid ja ootamatuid liite. Romaani ülesehitus on fragmentaarne ja pingestatud, peegeldades peategelaste sisemist segadust ja pidevat liikumist enese varjamise ja otsimise vahel.

Kuigi teos sisaldab põnevusromaanile omaseid elemente — põgenemine, jälitamine, vägivald, valed — ei keskendu autor pelgalt sündmuste järjestamisele. Lutz arendab tegelaskujude psühholoogiat, näidates, kuidas identiteedi muutmine ja uue rolli omaksvõtt võivad olla korraga nii enesekaitse kui ka manipuleerimise vahend. Tanya, kes ei ole sugugi see, kellena ta alguses paistab, paljastab läbi lugemise uue kihi endast iga uue nime ja uue sihtkohaga. Romaani narratiiv on ehitatud kergelt nihkes usaldusväärsusega, kus lugeja peab ise otsustama, keda ja mida uskuda. Just see tasakaal psühholoogilise sügavuse ja žanritruu põnevuse vahel teeb „Teel“ sisemiselt kütkestavaks ja emotsionaalselt mitmekihiliseks.

Lisa Lutz on Ameerika kirjanik, kes on tuntust kogunud eelkõige oma „Spellmanide“ krimihuumori sarjaga. „Teel“ erineb tema varasemast loomingust tõsisema tonaalsuse ja süngema süžeega. Lutz demonstreerib selles teoses oskust põimida põnevust, irooniat ja karakteriuuringut, säilitades samal ajal kaasahaarava tempo. Tema käsitlus identiteedist, naiselikkusest ja ellujäämisest Ameerika ühiskonna äärealadel lisab romaanile kaasaegse alltooni, mis ulatub žanripiiridest kaugemale.