Iga mängitud noot

„Iga mängitud noot” on liigutav romaan, mis kujutab elu traagilist pööret, kui auhinnatud kontsertpianist Richard saab teada, et tal on diagnoositud amüotroofiline lateraalskleroos ehk ALS. Mees, kelle käed on olnud kogu elu tema väljendusvahend ja identiteedi osa, seisab silmitsi nende järk-järgulise hääbumisega. Muusika, mis on teda kandnud ja määratlenud, kaob ta elust, jättes asemele füüsilise piiratuse ja eksistentsiaalse tühjuse. Iga liikumise kadu, iga hääbumise märk on talle nagu lahkumine osast iseendast.

Teise vaatenurga toob loosse Karina, Richardi endine naine, kes on jäänud kinni oma kunagistesse valikutesse, kahetsustesse ja täitumata unistustesse. Kunagine muusik, nüüd klaveriõpetaja, leiab end ootamatult rollist, mida ta ei ole soovinud – oma haige eksabikaasa hooldajana. Nende kahe inimese vahel, kelle abielu kunagi lagunes vaikuse ja valude alla, tekib taas side. See side ei põhine armastuse taassünnil, vaid võimalusel lõpuks rääkida välja ütlemata jäänud mõtted, leppida minevikuga ja lubada andestusel tulla sinna, kus seda kõige enam vajatakse.

Lisa Genova, kes on ise neuroteadlane, kirjutab tundlikult ja teadlikult neuroloogilise haiguse varjust. Tema teaduslik taust võimaldab tal kirjeldada haiguse arengut täpselt, ent see ei muuda romaani kuivaks – vastupidi, see süvendab teose inimlikku mõõdet. „Iga mängitud noot” ei keskendu üksnes kaotusele, vaid ka sellele, mis jääb alles: mälu, side, pilk, sõnatu mõistmine. Genova näitab, et elu tähendus ei kao koos võimega mängida klaverit või rääkida selgelt. See võib hoopis alles siis tõeliselt ilmneda.