Hea naine

Lisa Appignanesi romaan „Hea naine“ põimib psühholoogilise süvitsi mineku ja kultuurilise mitmekihilisuse, uurides naise identiteeti, truudust ning sotsiaalseid rolle. Loo keskmes on psühhoanalüütik Elizabeth, kelle elu näib väliselt korrastatud: tal on edukas abikaasa, teismeline poeg ja oma praktika. Kuid kui tema abikaasa satub ootamatult autoõnnetusse koos tundmatu noore naisega, kes saab surma, käivitub sündmusteahel, mis hakkab lahti harutama seni pealtnäha tasakaalus olnud elu. Elizabeth peab silmitsi seisma mitte ainult truuduse ja usalduse küsimustega, vaid ka enda allasurutud soovide ja ebakindlusega.

Romaan areneb mitmel tasandil: see on ühtaegu abielukriisi lugu, sisekaemuslik eneseotsing ja ühiskondlik kommentaar naise kohast kaasaegses kultuuris. Appignanesi peategelane on vaatleja ja analüüsija, kuid nüüd pöördub pilk iseenda poole. Lisaks psühholoogilisele pingele on teoses märgata kultuurilist kihistust – Elizabethi taust hõlmab mitut rahvuskultuuri ning tema identiteet on seotud nii juudi päritolu, emaduse kui ka intellektuaalse iseseisvusega. Loo edenedes muutub keskseks küsimuseks: mida tähendab olla „hea naine“ ja kelle jaoks? Küsimus, millele romaan ei anna ühest vastust, vaid avab selle paljususes ja vastuolulisuses.

Lisa Appignanesi on Kanada päritolu kirjanik ja esseist, kes on elanud suure osa oma elust Inglismaal. Tema loomingus kohtuvad psühhoanalüüs, kultuurikriitika ja ilukirjanduslik tundlikkus. Ta on kirjutanud nii romaane kui ka mälestusi ja uurinud naiselikkuse kujutamist kultuuris, olles üks kaasaegse feministliku mõtte esindajaid. „Hea naine“ esindab hästi tema võimet põimida isiklik ja poliitiline, sisemine maailm ja ühiskondlikud ootused, luues keeruka, kuid samas sügavalt inimliku portree naisest, kes seisab muutuste lävel.