Edu

Lion Feuchtwangeri romaan „Edu“ („Erfolg“) on mahukas ja mitmekihiline teos, mis käsitleb Saksamaa ühiskonda aastail 1921–1924, ajal, mil riik oli poliitiliste vapustuste ja majanduslike raskuste keerises. Autor ise on rõhutanud, et romaani tegelased ei ole otseselt tõelised inimesed, vaid kujundid ja tüübid, kes kokku annavad tõetruu pildi tollasest Müncheni elust. Lugu on jaotatud viieks osaks – „Õigusemõistmine“, „Tegevus“, „Lõbu. Sport. Mäng“, „Poliitika ja majandus“ ning „Edu“ –, mis üheskoos avavad ühiskonna eri tahke. Romaan heidab kriitilise ja satiirilise pilgu nii poliitikasse, majandusse, õigussüsteemi kui ka kultuuriellu, paljastades korraga nii ajastu absurdsust kui ka selle traagikat.

Feuchtwanger seob teoses kokku reaalsed ajaloolised olud ja fiktiivsed tegelaskujud, saavutades nõnda üldistusjõu, mis ületab konkreetse aja ja koha piirid. Romaanis on tunda tugevat ühiskonnakriitilist hoiakut, mis ilmneb näiteks korruptsiooni, ebaõigluse ja võimuiha kirjeldustes. Samal ajal vaatleb autor ka kultuurielu ja inimeste igapäevaseid rõõme, nagu sport ja meelelahutus, mis pakuvad kontrasti poliitilistele tormidele. „Edu“ annab pildi maailmast, kus ideaalid ja tegelikkus on sageli vastuolus, ning näitab, kuidas ühiskond liigub kaose ja diktatuuri poole. Seetõttu peetakse seda romaani üheks olulisemaks peegelduseks Weimari vabariigi murenemise ajast.

Lion Feuchtwanger (1884–1958) oli saksa kirjanik ja intellektuaal, keda tuntakse eelkõige tema ajalooliste romaanide ja ühiskonnakriitiliste teoste poolest. Ta sündis Münchenis juudi perekonnas ning õppis filoloogiat ja teatriteadust. Feuchtwangeri looming on sageli kantud tugevatest poliitilistest ja eetilistest seisukohtadest, mis tõid talle nii tunnustust kui ka vastuseisu. Natside võimuletulekuga saadeti ta pagulusse, esmalt Prantsusmaale ja seejärel Ameerika Ühendriikidesse. Tema kuulsaimate teoste hulka kuuluvad lisaks „Edule“ ka romaanid „Inimene on surelik“, „Juudi sõda“ ja „Valeprohvet“. Feuchtwangeri looming on jäänud oluliseks osaks 20. sajandi saksa kirjandusest, kuna see ühendab ajaloolise detailsuse, terava ühiskonnakriitika ja tugeva humanistliku sõnumi.