Lummav meloodia

Chelsea põimis käed ümber Zicki ja tundis, kuidas vesi mööda mehe selga alla jookseb. Mees tõmbas ta enda vastu ja soojendas teda, heites väljakutse külmale vihmale ja pimedale ööle. Chelsea ohkas õrnalt ja alistuvalt ning kallistas teda andunult, kuuletudes Zicki tugevale kirglikule embusele, ning ta huuled ühinesid rõõmsalt mehe omadega joovastavas suudluses, millest süda seisma jäi ja kogu keha kirelõõmas värises. Korraga kiskus Zick end temast lahti, pigistas valusasti Chelsea kätt ja lükkas naise endast eemale. Jahmunud Chelsea haaras dziibi lahtisest uksest, justkui võiks see aidata tal jalul püsida...