Armastada Evangeline’i 2. osa

Linda Howardi „Armastada Evangeline’i“ teise osa keskmes on keeruline suhe kahe inimese vahel, kelle kokkupuuted on määratud nii isiklike kui ka väliste pingete poolt. Tegu on romaani järjega, kus varasemalt alanud sündmustejada ja emotsionaalsed pingeväljad jätkuvad, laotudes laiemale taustale, milles segunevad usaldamatus, kahtlused ja isiklik haavatavus. Evangeline’i ja tema vastaspoole vaheline suhe ei kujune lineaarselt, vaid liigub vaheldumisi lähenemise ja eemaldumise, avastamise ja varjamise rütmis. Mineviku sündmused, mis mõjutavad tegelaste tänaseid valikuid, tulevad esile mitte ainult mälestuste, vaid ka käitumise kaudu.

Romaani tegevustik ei toimu suletud keskkonnas, vaid hõlmab olukordi, kus väline surve – majanduslik, poliitiline või sotsiaalne – mõjutab otseselt tegelaste vahelist dünaamikat. Tegelased on paigutatud konteksti, kus igapäevased suhted on pidevas nihkes, kus motiivide selgus on küsitav ja kus tõe mõiste ei ole alati üheselt rakendatav. Jutustuse fookuses on inimeseks olemise keerukus olukorras, kus teadmatus tuleviku suhtes ei võimalda luua kindlaid valikuid. Evangeline ei ole passiivne tegelane, vaid isik, kelle kaudu vaadeldakse olukordi, kus otsustamine toimub ebatäieliku info ja emotsionaalse ebakindluse tingimustes.

„Armastada Evangeline’i“ teine osa ei anna vastuseid, vaid jätkab loo lahtimõtestamist. Suhe ei ole siin niivõrd eesmärk kui raam, milles peegelduvad muud pinged – identiteet, sõltuvus, kontrolli piirid ja isiklik vastutus. Autor ei keskendu mitte sellele, kuidas lugu lõpeb, vaid sellele, milliste etappide kaudu inimene liigub millegi mõistmiseni. Tegemist on looga, milles tähendus tekib tegevuste vahelt – pilkudest, pausidest ja sellest, mida öeldakse poolikult või üldse mitte.