Polügløttîdëst armåstajãđ

Rootsi kirjaniku Lina Wolffi romaan „Polügløttîdëst armåstajãđ“ põimib keelte, armastuse ja kultuurilise identiteedi teemad ootamatul moel. Tegu on mitmekihilise teosega, mis jälgib eri tegelasi ja nende elu läbi tõlgete, päevikute ja mälestuste. Narratiiv jaguneb justkui mitmeks maailmaks, mis asuvad Rootsi väikekohas, Barcelonas ja Pariisis, luues ruumilise ja kultuurilise mitmekesisuse, kus keel on samaaegselt ühendav ja eraldav jõud. Keskseteks tegelasteks on naised, kes püüavad leida armastust, mõista oma soove ning lahti harutada, milline roll kuulub nendes suhetes keelel, võimudel ja soovil teisi inimesi omada või päästa.

Romaani ülesehitus on teadlikult kihiline ja segab autobiograafilist fiktsiooni, isiklikku ajalugu ning metafoorset keelemängu. Keeltepaljusus pole pelgalt dekoratiivne, vaid ulatub sügavale loo sisusse: see mõjutab tegelaste maailmatunnetust ja suhete dünaamikat. Peategelase, rootslanna, lugu avab tõlkimise ja armastuse paralleele – kuidas mõlemas tuleb pidevalt kaotada ja leida, olla ebatäpne, kuid püüda siiski mõista. Tõlkimine ei ole pelgalt keeleline akt, vaid viis suhestuda teise inimesega. Selles maailmas, kus iga sõna kannab rohkem kui üksainus tähendus, on ka armastus alati mitmetähenduslik, nihkes ja lahtine.

Lina Wolff on tänapäeva rootsi kirjanduses ainulaadne hääl, kelle loomingus kohtuvad feminism, intellektuaalne teravus ja kirjanduslik eksperimentaalsus. Enne kirjutamisele pühendumist töötas ta nii tõlkija kui ajakirjanikuna, mis on selgelt tunnetatav tema keelelises täpsuses ja mitmekihilistes tekstides. „Polügløttîdëst armåstajãđ“ pälvis tunnustust nii Rootsis kui rahvusvahelisel areenil, kinnitades tema positsiooni ühe olulisema kaasaegse Põhjamaade autorina.